Head kogemused vesijooksuga

Vees mõjub inimesele hüdrostaatiline rõhk. See on samal sügavusel kõikides suundades ühesugune, kuid tõuseb sügavuse kasvades. Vesi mõjutab hingamist ja vereringet.

Hingamine ja kopsud

Kopsud on vesijooksul (s.t püstiasendis) tugevama surve all kui horisontaalasendis ujudes. Seda põhjusel, et kopsud peavad sissehingamiseks töötama vastu veerõhule. Välja hingates aga vesi kergendab kopsude tühjendamist. Tänu sellele paraneb kopsude ventilatsioon.

Vereringe ja süda

Veerõhk takistab ka vere tagasipöördumist jalgadest ja kätest ning kõhuõõnest rindkere piirkonda. Selle tulemusel südame löögimaht kasvab ja löögisagedus väheneb. Uuringutest selgub, et südame löögisagedus minutis on vees 8–16 lööki väiksem kui sama koormusega kuival maal.

Soojus ja energia

Vereringe juhtimine keha perifeersetelt ehk äärealadelt keskele vähendab organismi soojaloovutust. Perifeersete osade veresoonte ahenemine vähendab verehulka. Soe liigub vesijooksu tehes kogu aeg ümber keha ja sellest tulenevalt kulutame me energiat enam kui kuival maal. Ka veetemperatuur mõjutab südame tööd. Üle 35kraadises vees südame löögisagedus kiireneb ja organism hakkab eraldama soojust intensiivsemalt.

Mida külmem vesi, seda suurem on energiakulu.

Allikas: Ewe Alliksoo