Foto: PantherMedia / Scanpix
Treenimine
2. detsember 2014, 15:13

Liugle, liugle, libe suusk

Kui kaks harrastajat läheksid suusamatkale, ühel all vanaisa kuurist leitud Visud, teisel Jaak Mae eelmise hooaja suusad, poleks küsimustki, kummal rajal libedamalt läheks. Kellel parem varustus, liigub paremini edasi!

Suusatundja ja Fischeri suuskade maaletooja Aivo Liiv kinnitab: “Murdmaasuusatamine on selline ala, kus saabki sõita hea suusaga väga hästi, ka tavaharrastaja. Teistmoodi on mäesuusatamisega: kui sõidad harva ning ostad hästi jäigad suusad, ei pruugi sul olla piisavalt jõudu ega oskusi panna suuski tööle nii, nagu ette nähtud.”

Millised on head murdmaasuusad? Kerged, materjalist, mida on hea määrida, ning suurepärase libisemisega ehk hästi lihvitud. Muidugi – kui võimalik, võib kohe hankida kõige parema suusavarustuse. Paraku pole osal selleks võimalust ning teistel võib-olla ka vajadust. Aga suusamõnusid võiks ju ikkagi nautida. Kuidas leida endale sobivaim suusavarustus?

Enne poodi minekut võiks mõelda:

∙ kui sageli kavatsed suusatada,
∙ millist sõidustiili harrastad: kas klassikat või vabatehnikat,
∙ kui tõsiselt kavatsed suusatada: kas tahad lihtsalt ilusat ilma nautida ja värsket õhku hingata või plaanid mõnikord minna ka mõnele võistlusele, näiteks Tartu maratonile.

Suusad

Mis vahe on 1000- ja 5000kroonistel (64–320euros­tel) suuskadel ning kuidas eri tasemega suusad sõidustiili mõjutavad? Mida suuskade valikul silmas pidada?

1. Määrde püsimine

“Võistlustel on üsna kurb lugu, kui pärast mõnda kilomeetrit suusad enam ei libise ning klassikasuuskadel pidamismääre ei pea,” teab Aivo Liiv. Mõistagi on määrimine tõsine teadus, millega ka spetsid olümpiamängudel alt on läinud, kuid kergemad ja hea põhjaga suusad annavad siiski eelise.

Paremate, seejuures ka kallimate (üle 3000 krooni/192 euro) suuskade põhja materjali molekulmass on selline, et suusamääre suudab sügavamale tungida ning seetõttu püsib kauem. “Tõenäosus, et sa poole Tartu maratoni peal tuld sülgad, kuna suusad edasi ei liigu, on siis väike,” tõdeb Aivo Liiv.

2. Kaal

“Mida kergemad on suusad, seda vähem energiat kulub ning seda kiirema rütmiga suudad suusatada,” sõnab Aivo Liiv.

Maailma üks kergemaid ja samal ajal jäigemaid materjale on süsinik ning seni pole suuskade painde- ja konstruktsiooniomaduste seisukohalt sellest paremat materjali leitud. Mida rohkem on suuskade valmistamisel kasutatud süsinikku ning mida keerulisema tehnoloogiaga on laminaadid, seda kallimad on suusad.

“Tippklassi suusad on süsiniklaminaatidega, täiskärgsisuga ja süsinikust nina- ja sabaosaga, neid on freesitud nii palju kui võimalik, et suusaotsad oleksid hästi kerged. 80 protsenti nendest suuskadest on õhk, kuid need on väga väändejäigad,” selgitab Aivo Liiv. Väändejäikus aga tagab hea jõuülekande.

Kõige lihtsamad suusad (alla 1500 krooni/96 euro) on enamasti puitsisuga. Ka kallimate suuskade (1800–3500 krooni/115–224 eurot) valmistamiseks on kasutatud puitu, kuid neid on rohkem freesitud, et anda õhulisust, või kombineeritud puit- ja kärgsisu. Mida kallimast hinnaklassist suusad, seda rohkem on pandud rõhku tehnoloogiale ja materjalidele, et teha neid kergemaks.

3. Sõidustiil

Klassika- ja uisustiili suusad on selgelt erinevad. “Klassikat sõites on tähtis, et libisemise hetkel ei puudutaks suusa põhja keskele kantud pidamismääre maapinda ega takistaks libisemist. Näiteks mäest alla laskudes ei lähe pidamisala vastu maad, kuid klassikatõuget tehes on see vajalik. Uisusuusa keskkoht peab olema alati õhus. Seetõttu ei saa uisusuusaga klassikat sõita,” selgitab Aivo Liiv.

Küll aga on võimalik väikeste mööndustega sõita klassikasuuskadega uisustiili, kuigi tuleb arvestada, et klassikasuusad on uisusuuskadest pehmemad, nende keskkoht läheb vastu maad, kuid õige uisusuusk sõidab otste peal.

“Klassikasuuskadega uisutades kipub sõidustiil olema ebastabiilne, suusk hakkab n-ö ujuma ning inimene üritab end hoopis teiste lihaste abil püsti hoida. Saab küll sõita, kuid see pole kaugeltki nii mugav kui spetsiaalsete suuskadega,” ütleb Aivo Liiv.

Neile harrastajatele, kes ei tea, millist sõidustiili nad harrastama hakkavad, on mõeldud universaal- ehk kombisuusad. Paraku peab siin paika tõsiasi: kui ühega saaks justkui teha kõike, ei saa tegelikult teha kumbagi väga hästi. Neile aga, kes mitut paari suuski soetada ei soovi ning sekundeid suusarajal taga ei aja, vaid ilma ja enda liigutamist naudivad, sobivad kombisuusad küll.