Foto: PantherMedia / Scanpix
Keha
3. detsember 2014, 09:52

Artikkl ilmus esmakordselt 2010. aasta Tervis Plussis.

Valu ja selle vaigistajad

Valu annab märku organismi häireseisundist, olles pahatihti vägagi ahistav ja igapäevategevust halvav. Leevendust pakuvad valuvaigistid.

Valu on organismi kaitsereaktsioon, et anda märku häireseisus kehapiirkonnast, kuid sageli ka ülekoormusest ja vajadusest puhata.

Häiriv valu paneb inimese haiget saanud või valusignaale edastava kohaga tegelema, seda ravima ja uurima. Ega see kerge ole, sest valuaisting on üsnagi individuaalne ning selle tugevus, tihti isegi valu tegev koht, eksitab. Inimese valumeel on oma info edastamisel teistest meeltest kuidagi ebaadekvaatsem: näiteks siseelundite valu tajub inimene väga piiratult.

Peavalu on kogenud peaaegu kolmveerand maailma rahvastikust: mõnele on see lihtsalt ebameeldiv, mõnele väljakannatamatu. Pole ka teada, mis seal peas ikka täpselt valu teeb. Ka seljavalu on üks sagedasemaid valu­aistinguid, kuid krooniliseks muutunud seljahäda korral võib valu tunda hoopis mujal kui haiges kohas.

Ka on valumeelel komme pikemaaegset valu aina tajutavamaks, tugevamaks ja närvesöövamaks timmida. Nii et valu ise muutub ebameeldivamaks ja segavamaks kui selle põhjus. Tugev valu tõrjub vahel kõrvale kõik muu ning allutab kogu teadvuse.

Sajandite vältel on leiutatud igasuguseid mooduseid valu leevendamiseks: on kõrvetatud tuletukiga, välja lastud “paha verd”, ette loetud pühakirja. Paar sajandit tagasi võis valude leevendamiseks apteegist osta väga nõutud preparaadiks kujunenud oopiumitinktuuri.

Oopiumist, täpsemalt selle osaainest morfiinist, ongi saanud tänapäeva valuravi nurgakivi.

Ravida, mitte lämmatada

Kuna valu on organismi hädasignaal, ei tohiks sellele vaadata läbi sõrmede. Valu, eriti tugev ja korduv, on sümptom, mitte aga haigus ise. Valu vaigistamisega selle põhjus ei kao. Seepärast on oluline välja selgitada, mis valu valmistab. Vaid arst määrab ravi ning kirjutab vajadusel välja ka tugevatoimelise valuvaigisti. Seega saab tõhusaid valuvaigisteid arusaadavatel põhjustel üksnes retsepti alusel. Nõrgemate, aeg-ajalt ette tulevate valude leevendajad on aga kättesaadavad apteekides, paljudes riikides – taas mõistetavatel põhjustel – isegi toidupoodides ja bensiinijaamades.

Et valuaistinguid mingilgi moel liigitada, kasutatakse meditsiiniterminoloogias mõisteid mööduv valu, äge valu ja krooniline valu.

Mööduv valu on sageli organismi kaitsereaktsioon, et anda teada kokkupuutest mõne kahjuliku teguriga või hoiatada ülekoormuse eest. Selliseid valuaistinguid tuleb tihti ette ning tavaliselt pole tarvis ei valuvaigistit võtta ega arstiga nõu pidada. Huvitaval kombel leevendab äralöödud kohas valu ainuüksi see, kui haiget saanud ala mõnda aega silitada: laste puhul on seda tehtud ju sajandeid.

Äge valu tekib mingil konkreetsel põhjusel, kestab lühikest aega, enamasti mõnest päevast kuni mõne nädalani, leeveneb ja kaob. Äge valu möödub, kui selle tekkepõhjus on ravitud (haige hammas parandatud, haav puhastatud ja kinni seotud jms). Seda liiki valu allub hästi valuvaigistite toimele.

Krooniline valu on pikaajaline ning sellel võib puududa otsene seos nii koekahjustusega kui ka haiguse kulgemise ajaga. Tähelepanuta ja ravita jäänud äge valu võib muutuda krooniliseks. Kroonilise valu korral on organismi valu vahendavates mehhanismides tihtipeale toimunud pöördumatud muutused. Ka võib seda liiki valu alluda halvasti valu vaigistavate preparaatide toimele.

Leevendust käsimüügist

Valuravi ehk valu leevendamise eesmärk on valu ja valust põhjustatud kannatuste kõrvaldamine. On ju teada, et valu võib iseendast jõudu ammutada ning see­sugune nõiaring on mõistlik valuvaigistiga katkestada, sest kannatamine toob kaasa häiritud une, ärevustunde, tujutuse ja halvatud teotahte.

Olenevalt valu põhjusest, asu­kohast ja tugevusest leidub apteekides nii välispidiseid kui ka sissevõetavaid valuvaigisteid. Millist kellelgi vaja, oleks mõistlik välja selgitada apteekri või perearsti abiga, sest kergekäeliselt ja ilma konkreetse vajaduseta pika aja jooksul neelatud valuvaigistid võivad organismis parajalt kurja teha. Ka ei ole sugugi ükskõik, millal ja millega koos valuvaigistit võtta. Seepärast tuleb ilmtingimata enne ravimi kasutamist hoolikalt läbi lugeda selle infoleht.

Käsimüügis saada olevate valuvaigistite toimeaineks on kas paratsetamool, ibuprofeen või atsetüülsalitsüülhape.

Mõned käsimüügis pakutavad välispidised lihase- ja liigesevalusid leevendavad vahendid sisaldavad ketoprofeeni. Käsimüügist saab osta ka väikest annust ketoprofeeni sisaldavaid tablette, kuid tõhusamad selle toimeainega tabletid on retseptiravimid. Selle arstimiga peab olema ettevaatlik seedetrakti haiguste, maksa- ja neerufunktsiooni häirete, astma, raseduse ja rinnaga toitmise korral. Enne ravimi võtmist tuleb nõu pidada arsti või apteekriga.