Immuunsus – tervise mõõdupuu

Keha kaitsemehhanism on keeruline süsteem, mis paik­neb hajusalt ko­gu or­ga­nis­mis ning on ti­he­dalt seotud teis­te oluliste süs­tee­mi­de­ga, eelkõige när­vi­süs­teemi ja hor­mo­naalsüs­teemiga.

Täht­sad im­muun­süs­tee­mi or­ga­nid on luu­üdi ja rin­na­ku ta­ga asuv hark­elund ehk tüümus, kus valmivad kaitseks vajalikud rakud, ve­re­loo­me­elund põrn, lüm­fi­sõl­med, aga ka soo­les­ti­ku, hin­ga­misteede ja ku­se­tee­de limaskestade kude.

Immuunsüsteemi ülesanne on kaitsta organismi nii väljastpoolt sissetungivate haigustekitajate kui ka organismi enda sees tekkivate tervisenõrgestajate eest. Tõ­hu­sat kait­se­tööd tee­vad mit­me­su­gu­sed im­muun­süs­tee­mi ra­kud ja an­ti­ke­had ning tei­sed bio­loo­gi­li­selt ak­tiiv­sed ained ehk bio­mo­le­ku­lid. Küp­se­nud ra­kud pai­sa­tak­se ring­le­vas­se ver­re, nii saavad nad kah­jus­tus­kol­des­se suunduda ja kait­sele asuda.

Väljastpoolt kahjustavad organismi mikroobid ja viirused, seestpoolt aga hukkunud rakkude osised. Kehasse sattudes hakkavad haigust tekitavad ehk patogeensed mikroobid endale elamis- ja paljunemisruumi anastama loomuliku mikrofloora arvelt. Viirused on bioloogilised objektid, kellel endal puudub rakuline ehitus, eluspüsimiseks ja paljunemiseks vajavad nad teiste elusorganismide rakke.

Kehas toimub pidev vananenud ja hukkunud rakkude asendamine uutega. See on meie eluspüsimise garantii. Mehhanismi oluline osa on surnud rakkude n-ö kahjutukstegemine – nende eemaldamine, et laguained ei pääseks organismi mürgitama.

Immuunsüsteem vajab treenitust: mida sujuvamat ja laiahaardelisemat, seda parem. Seega on arusaadav, et vastsündinu ja täiskasvanu keha kaitsemehhanismid on erinevad.

Kaitseväe koolitus

Ema­üsas on lap­sel tur­va­li­ne ja mik­roo­bi­va­ba kesk­kond ning bak­te­ri­te­ga puu­tub bee­bi es­ma­kord­selt kok­ku pä­rast sün­di­mist. See kok­ku­puu­de on vast­sün­di­nu im­muun­süs­tee­mi­le suur stii­mul ha­ka­ta kii­res­ti are­ne­ma. Vast­sün­di­nu­le pa­ku­vad kait­set emalt saa­dud an­ti­ke­had, mis sa­tu­vad en­ne sün­di lap­se or­ga­nis­mi ema ve­re­rin­gest, vä­ga olu­li­sed on ka rin­na­pii­ma­ga saa­da­vad kait­se­ke­had.

Lapse kait­se­meh­ha­nis­m aga peab iseseisvuma. Sellepärast on vaja, et kasvav organism puutuks parajal määral kokku võimalikult erinevate sissetungijatega, õpiks neid ära tundma ning ebasoovitavaid aktiivselt tõrjuma.

Väga tõhusat õppetundi pakub immuunsüsteemile hai­gu­s­­te­ki­ta­ja­te ehk patogeenidega võitlemine. Tea­tud hai­gus­te lä­bi­põ­de­mi­ne annab eluaegse immuunsuse. Miks osa hai­gus­i tagab pä­rast lä­bi­põ­de­mist elu­aeg­se im­muun­su­se, osa aga mit­te, veel täpselt ei tea­ta.

Kait­set ta­ga­va­tel rak­ku­del on ole­mas nn immunoloogiline mä­lu, mis jä­tab meel­de hai­gu­ste­ki­ta­ja ja sel­le, kui­das te­ma­ga rin­gi käia. Mõ­ned sissetungijad jää­vad im­muun­süs­tee­mi­le pa­re­mi­ni meel­de kui tei­sed. Osa patogeene mõ­jub im­muun­süs­tee­mi­le tu­ge­va­ma, osa nõr­ge­ma är­ri­ta­ja­na.

Nähtamatud “sõdurid”

Põdemine küll treenib immuunsüsteemi, kuid see ei tohiks mingil juhul olla liiga sa­ge. Haigustekitajatega kokkupuutumise järel peab organismil olema piisavalt aega kosumiseks, vastasel juhul tekib kaitsevõime kurnatus ning immuunsüsteem ei suuda oma ülesandeid vajalikul määral täita. Alatasa haigestuva lapse kaitsevõime vajab tõhusat abi.

Lap­se im­muun­süs­teem saa­vu­tab täis­kas­va­nu oma­ga võrd­se ta­se­me um­bes 11. elu­aas­taks. See areng on aga üsnagi in­di­vi­duaal­ne ning kaitsevõime võib mõnel lapsel küp­se­da va­rem, mõ­nel hil­jem.

Treenitud im­muun­süsteemi puhul te­gut­se­vad ühtse jõuna loomulik ja omandatud immuunsus. Loo­mu­liku im­muun­suse ehk sün­ni­pä­ra­se kait­se­meh­ha­nis­mi tagavad tea­tud im­muun­süs­tee­mi ra­kud (nn õgirakud) ja bio­mo­le­ku­lid, mis on ko­he, kui hai­guste­ki­ta­ja or­ga­nis­mi sa­tub, kait­seks val­mis. Nad haaravad võõrkeha endasse ja hävitavad selle. Kaasasündinud immuunsus tuleneb bioloogilisest eripärast ning see on pärilik. Loo­mu­lik kait­se käi­tub oht­li­ke sis­se­tun­gi­ja­te suh­tes üht­moo­di ja kii­res­ti. Kuid paraku igas olukorras sellest ei piisa.

Lisakaitset pakuvad oman­da­tud kait­se­meh­ha­nis­mid, mis aga vajavad käivitumiseks hoovõtuaega.

Nimelt hakkab see süsteem moodustama kaitsevalke ehk antikehi, mis liituvad sissetungijaga ning nõrgestavad ja hävitavad selle. Iga oman­da­tud kait­se­meh­ha­nis­m on suu­na­tud kit­salt kind­la hai­gu­s­te­ki­ta­ja vas­tu. See immuunsus ei ole kaasasündinud, vaid areneb välja kas haiguse põdemise või vaktsineerimise järel.

Olenevalt läbipõetud haigusest või vaktsiinist kestab omandatud immuunsus lühikesest ajast kuni elu lõpuni. Näiteks tuulerõugete, läkaköha, punetiste, mumpsi, B-hepatiidi, puukentsefaliidi jm haiguste vastu tekib inimesel immuunsus kogu eluks, kuid gripi, düsenteeria jpt tõbede vastu lühikeseks ajaks.

Immuunpuudulikkus hõl­mab nii sün­ni­ga kaa­sa saa­dud kait­se­meh­ha­nis­mi­de de­fek­te kui ka elu jook­sul tek­ki­nud im­muun­süs­tee­mi puu­du­lik­kust. Raskeid kaasasündinud immuunpuudulikkuse ilminguid – mõ­ni kait­se­meh­ha­nis­mi lü­li on puu­du­li­kult are­ne­nud, im­muun­süs­tee­mi­le olu­lised raku­d on defektsed, süsteem ei too­da va­ja­li­kul mää­ral kait­se­ke­hi – esineb suhteliselt harva.

Kõi­ge sa­ge­da­sem elu jook­sul kujunenud im­muun­puu­du­lik­ku­se vorm on aids. Seda põh­jus­tab su­gu­li­sel teel või ve­re ja kah­jus­tu­nud li­mas­kes­ta­de kau­du saadav HI-vii­rus.

Nii kaa­sa­sün­di­nud kui ka oman­da­tud im­muun­puu­du­lik­kus väl­jen­dub sa­ge­da­ses in­fekt­sioon­hai­gus­te põ­de­mi­ses: mä­da­sed kõr­va-, põse­koo­pa-, kop­su- ja na­ha­põ­le­ti­kud, suu­ li­mas­kes­ta põ­le­ti­kud, kum­ma­li­se asu­ko­ha­ga põ­le­ti­kud jms. 

Allikad: immunoloog Kai Kisand, perearst Sirje Reinmets

Immuunsuse toetajad

* Keha kaitsevõimet toetab mitmekülgne ja täisväärtuslik toit, küllaldane liikumine, karastamine, piisav uneaeg ja liigsest stressist hoidumine.

* Kaitsevõimet pa­ran­da­vad C-vi­ta­mii­ni si­sal­da­vad toi­dud: must sõs­tar, tsit­ru­se­li­sed, värs­ked puu- ja köö­gi­vil­jad. Tu­ge­va bak­te­ri­vas­ta­se toi­me­ga ning sa­mas ka im­muun­sust tõ­hus­tav on värs­ke küüs­lauk. Seda on soovitatav hai­gus­oht­li­kul ajal ohtralt tarvitada.

* Pii­ma­too­ted, eriti just biopii­ma­too­ted si­sal­da­vad va­ja­lik­ke bak­te­reid, mis aitavad organismil taastuda pä­rast an­ti­bioo­ti­ku­mi­kuu­ri, sa­mu­ti stres­si­pe­rioo­di­del. Tarvilikud on ka tsink ja se­leen, mida lei­dub kõi­ge enam tailihas, maksas, ma­ge­vee- ja me­re­-­ka­la­des, pähk­li­tes ja ro­si­na­tes.

* Spor­ti­mi­ne ja ka­ras­ta­mine ei mõjuta im­muun­sust ot­se, vaid organismi üldtugevdamise kaudu. Tree­ni­tud ja ka­ras­ta­tud ini­me­se ve­re­va­rus­tus ja aine­va­he­tus on pa­re­mad, see­ga on ke­ha võit­lus­val­mim ja im­muun­süs­teem ärk­sam. Ka­ras­ta­tud ini­me­se ref­lek­sid kül­ma suh­tes on pa­re­mi­ni väl­ja ku­ju­ne­nud, ta kül­me­tab har­va ja on see­tõt­tu in­fekt­sioo­ni­de­le vas­tu­pi­da­vam.

* Üle­mää­ra­ne füüsiline ja vaimne koor­mus aga nõr­ges­tab im­muun­sust. Vaimset ülepinget peaksid kindlasti vältima ka koo­li­lapsed, sest nen­de im­muun­süs­teem al­les küp­se­b ja va­jab pin­ge­va­ba õhk­kon­da. Stressiga toimetulemiseks on tähtis õppida tervislikult lõõ­gas­tu­ma.