Foto: PantherMedia / Scanpix
Keha
4. detsember 2014, 12:12

Artikkl ilmus esmakordselt 2010. aasta Tervis Plussis.

Nahk küsib juua - miks ja kuidas?

Miks nahk tunneb ennast vahel nagu supipott, mis on mõneks tunniks ilma kaaneta pliidile podisema unustatud? Selgitab Decléori ja Carita kosmeetik ning koolitaja Katrin Toonela.

Miks tekib nahal janu?

Imiku ja lapse organism koosneb 80% ulatuses veest, mida leidub kudedes, rakkudes, rakkude vahel. “Arvatakse, et umbes 30% veest on dermises ja 13% epidermises. Vanemaks saades selle hulk kahaneb,” tõdeb Katrin Toonela. Kuhu vesi kaob? Esimene, suurim põhjus on higistamine. “Kui me kohe südamest higistame, võib higi hulk ulatuda isegi kuni 6 liitrini päevas,” ütleb kosmeetik.

Teine põhjus, miks organism liiga palju vett kaotab, on see, et naha hüdrolipiidkiht pole piisavalt tugev. Hüdrolipiidkiht on naharasukiht, mis katab kogu meie keha. Seda kaitsvat barjääri nõrgestavad õhusaaste, pidev töö arvutiga, päike, tugev tuul, külm, stress ja veepuudus organismis. Halvasti võivad mõjuda kuumus (suur saunatamine), liigne koorimine, tugeva toimega pesuvahendid.

Kui naha hüdrolipiidkiht on nõrk, aurustub vesi sellest kiiremini.

“See on sama, kui keedame suppi, aga võtame potil kaane ära – kahe tunni pärast näeme, et peale porgandite ja sibula polegi midagi alles,” võrdleb Katrin Toonela.

Enamasti pole nahk üleni kuiv, vaid ainult teatud kohad. Põhjus on naha rakkude vahel olevates akvaporiinides, mis on väliste kahjustajate tõttu kokku tõmbunud. Seetõttu ei pääse niiskus nahas hästi liikuma.

“Akvaporiinid on nagu väiksed kanalid või liftid rakkude vahel, mis transpordivad vett rakust rakku ning dermisest epidermisesse. Akvaporiinide avastamise eest anti Ameerika teadlastele 2003. aastal Nobeli keemiapreemia. Kosmeetikatööstusele oli see aga meeletult hea avastus: hakati otsima toimeaineid, mis aitaksid hoida akvaporiine avaratena, et niiskus võiks rakkude vahel liikuda ning oleks õiges konsistentsis,” tõdeb Katrin Toonela.

Miks treenijad “kuivavad”?

Sageli on kuiva nahaga hädas need, kes tihti trenni teevad, sest intensiivselt treenides kaotab organism palju vedelikku. Kui kehas vett napib, eelistab organism seda jagada esmalt meid elus hoidvatele organitele, näiteks ajule ja südamele, kuid nahk jääb kõrvale. Et vedelikuvarusid taastada ning nahka ka sisemiselt niisutada, on tarvis juua.

“Noorena tunneme tihti janu ning joome vett juba sellepärast, et tahame juua. Pärast 40. eluaastat on inimese füsioloogia nii sätitud, et janutunne väheneb ning siis tuleb juua vett täiesti teadlikult,” teab Katrin Toonela.

Keset külmakraade võib end täbaralt tunda ujulast tulnud nahk. “Kloorivesi rikub naha hüdrolipiidkihti. Pärast läheme veel duši alla ja kui pesuvahend pole kõige nahasõbralikum, ärritame nahka veel kord. Siis tunnemegi basseinist tulles, nagu oleksime kaks numbrit väiksemad,” selgitab kosmeetik.

Kuidas valida õige niisutaja?

Kui me ei taha, et ühel päeval oleks nahk paberkuiv, peaksime kaitsma hüdrolipiidkihti ning seda ka niisutama.

“Niisutamine on kosmeetikas üldse esimene protseduur. Sellest võiks hakata rääkima 20. aastates. Naine, kel pole nahaga muid probleeme, võikski valida toote, mis sisaldaks niisutavaid komponente,” soovitab kosmeetik. “Kallimates ja keerukamates toodetes, millel on ka muid funktsioone, on need komponendid nagunii alati olemas.”

Teiseks tuleks jälgida, et niisutaja sisaldaks aineid, mis aitavad hoida naha hüdrolipiidkihti tervena ja kaitsevad saaste ning teiste kahjustuste eest (antioksüdandid, päikesekiirgus).

“Kui on külm, tulekski kanda nahale midagi paksemat, et külm ei pääseks naha hüdrolipiidkihile ligi. Ja kui pärast sauna on nahk liiga kuiv, ei tähenda see seda, et sauna ei tohi minna. Võib küll, kuid tuleb mõelda, kuidas nahka kuumuse eest kaitsta,” ütleb Katrin Toonela. 

Viimasel aastakümnel on kreemide areng olnud tohutu kiire. Kunagi hoiatati, et talveks ei tohiks valida niisutavat kreemi, kuid nüüd on see kartus asjatu.

“Niisutavad toimeained ei jää nahapinnale, vaid toimivad sügavamalt. Siiski ei ole mõttekas valida talveks emulsiooni või spreid, vaid siiski kreem,” ütleb Katrin Toonela.

Talvel jääb organism n-ö magama, mistõttu kõik protsessid organismis aeglustuvad, sh ka naharasu tootmine.

“Tahes-tahtmata tunneb ka rasuse nahaga inimene, et vajab midagi toekamat ja paksemat.”

Kui nahal on ilmselged kuivuse märgid, siis:
* vali süvaniisutav mask ning kanna seda nahale igal õhtul nädal aega järjest, kuni naha hüdrolipiidkihis on tasakaal taastunud,
* üleminekuaegadel (nt aasta­aegade vaheldumisel) võib abi olla intensiivsest niisutavast seerumist, mis aitab nahal kiiremini uue olukorraga kohaneda.

Kuiv nahk
* vananeb mitu korda kiiremini kui rasune,
* on sageli tundlik ja võib ärrituda,
* paraneb ja uueneb halvemini.