Soome kliinikute uued kliendid: suhkrusõltlased (1)

Sõltuvuskliiniku Avominne juhataja Marja Kanu on endine alkohoolik ja suhkrusõltlane, kes enda sõnul ei suutnud lõpetada šokolaadi ja jäätise söömist. Kanu sõnul ütlevad osad, et magusa söömine on väljunud kontrolli alt, kirjutab Iltalehti.

Küsimus on aga pigem ajus, sest söömishäire on eelkõige psüühiline, kuid sõltuvus juba ajukeemiast olenev. Sõltuvus ei sünni üleöö, vaid aja jooksul. Ühtlasi ilmnevad ka narkosõltlasele omased jooned, näiteks salaja söömine. "Ise sõin šokolaadi enne, kui koju läksin, et keegi kodus ei teaks, palju söönud olen," ütleb Kanu.

Suhkrusõltlane sööb näiteks salaja lapsele mõeldud kommid ning ekstreemsetel juhtudel võib eelistada diivanil lesimist ja magusasöömist sõpradega kohtumisele.

Vastupidiselt levinud arvamusele ei tähenda, et suhkru- või toidusõltlane oleks ülekaaluline, kuigi sõltuvust tekitavad toidud – rasv, soola, valge jahu, suhkur – põhjustavad enamasti kaalutõusu.

Ida-Soome ülikooli toitumisekspert Jussi Pihlamäki sõnade kohaselt ei ole suhkrusõltuvus sama mis alkoholi- või narkosõltuvus. Ta ütleb, et sõltuvuskliinikute kogemus võib küll olla autentne, kuid hoiduda tuleks üldistamisest, sest toidus endas ei ole sõltuvust tekitavaid aineid.

"On võimalik, et kui ühest meeleheast loobutakse, võetakse asemele teine," sõnab Pihlamäki, et toit võibki olla asenduseks.

Tervishoiuteadlane Heli Kuusipalo arvates on suhkrusõltuvusest rääkimine problemaatiline, sest kliiniline meditsiin ei tunne taolist terminit. Ta liigitab sõltuvuse pigem samasse kategooriasse, kus on ka seksi- ja mängusõltuvus ehk käitumismuster, mille puhul ei suuda inimene enam söömist kontrollida.