Keha

Pikaaegne rauavaegus laastab organismi (4)

Kadri Penjam, 4. detsember 2014, 10:20
JÄLGI TOITUMIST: Brokkoli, millest on võimalik valmistada mitmeid maitsvaid ja tervislikke roogi, on hea rauaallikas.Foto: PantherMedia / Scanpix
Vältimaks organismi laastavat rauavaegust, tasub heita pilk toidulauale. Mitmekülgne toitumine ning vajadusel lisaraua tarbimine toidulisanditena aitavad organismi tugevdada ning hoiavad eemal mitmed tervisehädad.

Põlvamaa perearsti Jane Oti sõnul ohustab rauavaegusaneemia enim neid, kelle toitumine ei ole piisavalt mitmekülgne.

Üheks riskirühmaks on näiteks imikud, kelle menüüsse ei ole alates kuuendast elukuust lisatud juurvilju ja liha ning kelle toit piirneb vaid rinna- või lehmapiimaga või neist valmistatud putrudest. Samuti ohustab rauavaegus piimaarmastajaid väikelapsi, kellele vanemad annavad kergema vastupanu teed mines ka põhitoidukordadel peamise toiduna vaid piima.

Kahvatu nahk ja kuivad küüned

Samal teemal

Teine suurem riskirühm on eakad või üksi elavad piiratud liikumisvõimega täiskasvanud. Neil on tavaliselt probleemiks mitmekesise toidu kättesaamine ning nende organismis napib erinevaid toit- ja mineraalaineid.

Ka ohustab rauavaegusaneemia neid, kes kaotavad rauda, kuid kes seda ometi vajavad. Näiteks menstrueerivad naised, suure füüsilise koormuse harrastajad, krooniliste haigustega inimesed, rasedad ja  imetavad naised.

„On ka neid, kellel toiduga saadav raud ei imendu seedetrakti probleemide ja haiguste tõttu ning raua imendumist soodustavate vitamiinide vähesuse tõttu toidus," räägib Jane Ott. Sel puhul on äärmiselt tähtis mitmekülgne toitumine. Taimsetes toitainetes on küll palju rauda, kuid see imendub kehvemini kui lihas sisalduv.

Head rauaallikad on taimsetest toiduainetest till, maasikad, brokkoli, granaatõun, punapeet, pähklid ja teravili, eriti rukis.

Jane Ott nendib, et kindlasti ei teki rauavaegusaneemia üleöö. Märke, mis sellele viitavad, saab aga ka ise tähele panna. Perearsti sõnul on pikka aega rauapuuduses elanud inimesel, nii lastel kui täiskasvanutel, nahk kahvatu ja kuiv ning küüned haprad, samuti on neil inimestel krooniline väsimus, nad hakkavad kergesti hingeldama ning süda klopib pidevalt ka kergel või tavapärasel füüsilisel koormusel. Kui rauapuudust kahtlustavad arstid, kontrollivad nad ka silmalaugude limaskesta.

„Rauavaeguse puhul tekib organismis hapnikupuudus kõigis organites. Et verest hapnikku kätte saada, peavad nii süda kui kopsud rohkem tööd tegema, häirub neerude töö. Kui pikka aega sellises seisundis olla, tekivad organite muutused ja funktsioonihäired ning kujunevad välja kroonilised  haigused -  neeru-, südame- või hingamispuudulikkus. Seda kõike pika aja jooksul ja märkamatult," nendib Jane Ott.

Rauavaegusaneemia saab väha lihtsalt tuvastada tavalise vereprooviga. Kui aneemia ilmneb, peab arvestama, et ravi on vajalik vähemalt neli kuni kuus kuud. Selle ajaga jõuab organism koguda ka väikest varu. Enamasti süüakse rauavaegusaneemia raviks tablette või lahust, kuid mõnikord on vajalik ka süsteravi.

Jane Ott soovitab aga rauavaegusaneemia vältimiseks mitmekülgselt toituda ning külastada korrapäraselt perearsti, kes muutuseid märgates annab vajalikke soovitusi ning määrab asjakohast ravi.

4 KOMMENTAARI

p
Propageerib küll taimset, 4. detsember 2014, 16:26
aga mina sööksin ikka kiha ja maksa ka. Vanast peast enam pole hambad tugevad. Muidu pistaksin vahel salatiks vanu raudnaelu.
k
Klaara 4. detsember 2014, 11:18
Perearst reeglina laseb määrata hemoglobiinisisaldust, ja kui see OK, siis soovitatakse puhata ja korralikult süüa. sest kõik on nagu korras. Minul ol...
(loe edasi)
Loe kõiki (4)

TOIMETAJA

+372 5199 3733
sirje.maasikamae@ohtuleht.ee

TELLIMINE JA KOJUKANNE

+372 666 2233
tellimine@ohtulehtkirjastus.ee

REKLAAM JA KUULUTUSED

+372 614 4100
reklaam@ohtulehtkirjastus.ee