Vererõhuaparaat: millal see koju muretseda ning mida ostes silmas pidada? (2)

Aga sama tähtis või isegi veel tähtsam on Margus Viigimaa sõnul aparaati omada neil inimestel, kelle vererõhk on aeg-ajalt või ka pidevalt üle 140//90, aga kes ei vaja veel tingimata ravi. „Sellistele patsientidele soovitame me ka kehakaalu alandamist, regulaarset kehalist koormust, soolasöömise piiramist," märgib Viigimaa.

Madal vererõhk: pigem organismi omapära kui haigus

Lisaks hüpertoonikutele, kelle probleemiks kõrgenenud vererõhk, on ka hüpotoonikud,kelle  vererõhk on soovituslikust madalam. Viimaseid pole arsti sõnul küll väga palju, kui siiski arvestatav hulk. Seejuures paljud neist tunnevad end  90/60mmHgjuures väga hästi.

Tavaliselt tuleneb madal vererõhk pärilikust eelsoodumusest, sagedamini on see probleem noorematel pikka kasvu naistel. „Ateroskleroosiseisukohast on madal rõhk isegi positiivne, see ei kahjusta veresooni, pigem isegi säilitab neid," pole tohtri sõnul madala vererõhu pärast põhjust koheselt arsti juurde tormata. Pealegi kaob see mure tavaliselt hilisemas elus. „Kui aastatega tuleb juurde kehakaalu ja toimuvad hormonaalsed muutused, saavad hüpotoonikutest sageli hüpertoonikud," tõdeb kardioloog.

Kui aga madala vererõhuga kaasneb kehv enesetunne ja töövõime langus, tuleks kõigepealt mõelda oma töö- ja puhkeaja režiimi peale. Äkki lihtsalt napib uneaega?  Kui mitte, siis aitab ehk hommikuvõimlemine end niiöelda töökorda saada.

Viigimaa sõnul on maailmas küll mõningad madala vererõhu ravimid olemas, aga neid kasutatakse vähe, sest neid tuleks pidevalt võtta ja nad ei ole eriti püsiva toimega.

„Kui madal rõhk elutegevust segab, võiks aparaat kodus olla küll. Aga see pole nii tähtis kui ülerõhu korral," arvab Viigimaa. „Üliharva võib madal rõhk viidata ka mõnele südamehaigusele või veresoonte regulatsiooni häirele. 99 protsendil inimestest on see ikkagi organismi iseärasus, mis elu jooksul möödub," tõdeb tohter.

Küsi nõu apteekrilt ja perearstilt

Kataloogides  ja veebipoodides pakutavaid odavaid vererõhuaparaate Viigimaa osta ei soovita." Sageli teeb arst koduste mõõtmistulemuste põhjal ka raviotsuseid, või otsustab sedagi, kas üldse hakata inimest ravima," ei tohiks kardioloogi sõnul nendele üliolulistele otsustele mõeldes mõnikümmend eurot kokku hoida.

Kõige kindlam on vererõhuaparaat osta apteegist. „Apteekrid oskavad neid ka hästi soovitada. Samuti tasub nõu küsida perearsti käest. Tootjatest on maailmas kõige tuntumad Omron ja Microlife,nende aparaadid on valideeritud ehk erinevate sõltumatute erialaühingute ja laborite poolt testitud," jagab Viigimaa omapoolseid soovitusi.

Kuigi erinevate riikides on erinevad juhised selle kohta, millise aparaadiga inimene ise kodus vererõhku mõõtma peaks, soovitab Viigimaa ise kindlalt õlavarreaparaati. Samas ei salga ta, et ka randmeaparaadil on omad plussid: seda on mugav kotis kaasa kanda ning peaaegu märkamatult tööl või kus iganes kasutada. „Kui noorematele võib randmeaparaat isegi sobida, siis üle keskealistel see sageli enam täpselt ei näita," on kardioloog oma paljude patsientide pealt kogenud.

Neil, kes eelistavad siiski randmeaparaati, soovitab ta algul õlavarrelt paralleelmõõtmisi teha. Eriti hea,  kui seda saaks teha elavhõbedaparaadiga. Eestis on neid tohtri sõnul lubatud veel kasutada, kuid paljudes riikides on need keskkonnaohtlikkuse tõttu keelatud.

Kellel on kodus vanadest aegadest olemas elavhõbedaaparaat, millel elavhõbedasammas üles-alla ilusasti liigub, võib seda praegugi rahulikult kasutada.  Küll aga soovitab Viigimaa kriitilise pilguga üle vaadata manseti. Kui see on aja jooksul vanunud, saab apteegist uue osta.

Vanunud mansett on automaatsete vererõhuaparaatide üks mõõtmisvigade põhjuseid. Tulemusi suurendama (loe: vererõhku tõstma) kipub ka liiga väike või liiga lühike  mansett.  Manseti suurus sõltub õlavarre ümbermõõdust ja sobiv vahemik on sellel ka kirjas.

„Elavhõbedaaparaat on küll väga täpne, kuid see nõuab inimeselt teatavat koolitust või kogemust. Näen üliõpilasi õpetades, et algul ei pruugi inimene vajalikke toone ära kuulda. Ka elavhõbeda samba üles pumpamisel on vaja kellegi abi," ei pea tohter õigeks ühe käega pumbata ja samal ajal ise teiselt käelt rõhku mõõta. Seepärast tuleks ise endal vererõhku mõõtes eelistada täisautomaatset aparaati.

Kummalt käelt on õigem mõõta?

Kuigi tavaliselt mõõdavad inimesed vererõhku vasakult käelt, pole see kardioloogi sõnul  päris õige. „Üldjuhul on sellel käel, millega inimene rohkem tööd teeb, lihased rohkem arenenud ja vererõhk kõrgem," on kardioloogi sõnul täiesti normaalne, kui teisel käel näitab aparaat teistsuguseid numbreid. „Algul tuleks mõlemalt käelt korduvalt mõõta  ja siis jääda selle käe juurde, kus rõhk oli kõrgem," tõdeb Viigimaa. Paremakäelised peaksid üldjuhul sellelt käelt ka vererõhku mõõtma.

Õige tulemuse saavutamiseks on oluline seegi, et enne mõõtmist oleks inimene viis minutit rahulikult istunud – muidu ei maksa pärast üllatuda,  et iga mõõtmisega läks rõhk madalamaks.

Miks on arsti juures tulemuse alati kõrgemad? „Sellepärast, et inimene ise on natuke erutatud. Võib-olla ta samal ajal ka räägib arstiga või heliseb tal telefon," rõhutab Viigimaa, et mida rahulikum keskkond, seda täpsem tulemus.

„Ootamatu tulemuse puhul tasub muidugi kontrollida ega tegemist polnud mõõtmisveaga," ütleb kardioloog. Kuid üldiselt ei näe ta mingit mõtet vererõhku mitu korda järjest mõõta.

Kui ruttu siiski võib uuesti mõõta? „Kui vererõhu ülemine näit on näiteks 250, siis pigistab aparaat käe tunduvalt kõvemini ja kauemaks kinni ning takistab verevarustust rohkem kui 150 puhul. Käsi võib muutuda punaseks ja valusaks," räägib arst lisades, et kahe mõõtmise vahele võiks jääda paar minutit.

Aparaat avastab ka arütmia

Südame rütmihäired võivad segada ka automaatse vererõhuaparaadi tööd. „Kui inimesel esinevad südame rütmihäired, või ta süda on püsivalt rütmist väljas, ei suuda aparaat pulssi määrata ja ekraanile tuleb „error". Siis pole ka vererõhu näidud päris adekvaatsed," soovitab Viigimaa sestap rütmihäiretega inimesel enne ostu sooritamist kindlasti kontrollida, kas konkreetne aparaat tema peal töötab.

Müügile on jõudnud ka sellised vererõhuaparaadid, mis suudavad kindlaks teha südame rütmihäireid. „Sageli inimene ei teagi, et tal on süda juba kuid või aastaid rütmist väljas," tõdeb kardioloog, et paljusid tabab uudis  südame arütmiast nagu välk selgest taevast.

Ka see inimene, kes on oma südame rütmihäiretest teadlik, võiks eelistada vererõhumõõtjat, mis suudab neid avastada, sest see suudab ka rütmihäirete korral vererõhku täpsemini mõõta.

„Viimastel paaril aastal on aparaadid läinud järjest täpsemaks ja targemaks," rõõmustab staažikas südamearst Margus Viigimaa.