Kui jalad külmetavad, on see märk vereringehäirest.Foto: ALDO LUUD
Keha
9. detsember 2014, 12:52

Lugu ilmus esmakordselt 2011. aasta detsembri Tervis Plussis.

Vähesest liikumisest teatab vereringehäire (1)

Käed-jalad külmetavad, pea käib ringi ja silme eest läheb mustaks – nii annab organism leebel moel tunda, et tahab rohkem liikuda: süda, vereringe ja soonte-seinad vajavad trenni.

“Vereringehäire on väga lai mõiste,” ütleb südamearst Margus Viigimaa. “Sageli on see veresoonkonna funktsionaalne häire, mis ei viita haigusele, vaid vajadusele muuta elustiil liikuvamaks ja tervislikumaks.”

Ka tõsisematele tervisehädadele viitavad vereringehäired vajavad leevendumiseks peale ravi, et inimene liiguks.

Pidevas liikumises veri

Vere kaudu saavad rakud hapnikku ja vabanevad süsihappegaasist, veri jagab organismis laiali toitained ja ainevahetussaadused, kogub eritusorganitesse jääkained, kooskõlastab elundite talitlust, hoiab ja ühtlustab kehatemperatuuri ning kaitseb organismi mikroobide ja kahjulike ainete eest.

Südamest saavad alguse väike ja suur vereringe. Süda paiskab parema vatsakese kaudu kopsuarterisse venoosse vere. Kopsudes eraldub verest süsihappegaas, seal seovad vere punalibled enesega hapniku ning suunduvad kopsuveenide kaudu taas südamesse. See on väike ehk kopsu-vereringe.

Südamest paisatakse hapnikurikas veri vasaku vatsakese kaudu suurde vereringesse, kus see suundub aorti ning sealt keha eri osadesse hargnevate arterite kaudu kapillaaride võrgustikku. Kapillaarides toimub hapniku ja süsihappegaasi vahetus ning arteriaal-sest verest saab venoosne veri, mis veenide kaudu kahte suurde õõnes-veeni suundub.

Seejärel kordub väikese vereringe kaudu süsihappegaasist puhastumise ja hapnikuga laadimise protsess. Verevoolu kiiruse tagab vererõhk, mis oleneb südame poolt veresoontesse paisatava vere hulgast ja koostisest, veresoonte vastupanust ja teistest teguritest. Vereringe eri paigus on vererõhk ja verevoolu kiirus erinev: arterites intensiivsem ja veenides kõige loium. Nahapinna lähedal paiknevas arteris on vere rütmilist liikumist võimalik tunda pulsilöökidena.

Kui aordis, arterites ja kapillaarides voolab veri eelkõige südamelöögist saadud jõul, siis veenides on see jõud jõudnud suuresti raugeda ning seal asuvad appi lihased oma tööga, hingamine, veeniklapid. Töötavad lihased avaldavad veeniseintele survet ja suruvad verd südame poole, hingamise käigus vahelduv rindkere rõhk toimib omamoodi pumbana ning vaid ühtpidi avanevad veeniklapid takistavad vere tagasivoolu. Eriti tähtis on lisaabi alajäsemete veenides, kus veri liigub alt ülespoole.

Külmad käed-jalad

Alatasa külmetavad jäsemed on üks sagedamaid vereringe regulatsioonihäireid, mis kimbutab eelkõige normaal- või alakaalus madala vererõhuga istuva töö tegijaid. Seda soodustavad stress, meeleolulangus, suitsetamine, dieedid, külmetamine. Verevarustushäire põhjus võib peituda pärilikkuses ja nõrgas närvisüsteemis: see tabab eelkõige inimesi, kel kalduvus pisiasjade pärast muretseda.

Loetletud põhjustest võivad olla tingitud ka mööduvad verevarustushäired: järsust asendimuutusest aeg-ajalt ette tulev pearinglus ja silme eest mustaks minek, aga ka kalduvus minestada.

Külmade jäsemete korral on ilmne, et verevool on südamest kaugemates väikeste soonekeste võrgustikes sedavõrd loid, et ei suuda oma soojendavat funktsiooni varvastes ja sõrmedes täita. Pearinglus ja minesta-miskalduvus noorel inimesel viitavad sellele, et ajuvereringe regulatsioon on häiritud.

“Minestamine pole üldjuhul mitte midagi tõsist laste ja noorukite puhul, kelle vereringe regulatsioon pole veel välja kujunenud,” selgitab Margus Viigimaa.

Kuid ka madal või ülikõrge vererõhk ning emotsioonidest tingitud järsult tõusnud adrenaliinitase võib inimesel jalad alt võtta. Häireid soodustavad ka umbne ruum, pikaaegne ühel kohal seismine, suitsetamine, magamatus, ülepinge, kohviga liialdamine jms.

Minestanut ei tohi istuli ega püsti rebida: ta peab jääma pikaliasendisse, sest nii jõuab vajalik verevool ajuni. Hea oleks selle protsessi kiirendamiseks ka maas-lamaja jalad südamest kõrgemale tõsta.

“Vereringehäireid leevendab veresoonkonna aktiveerimine,” rõhutab südamearst. “Seda saab teha aga vaid oma iga- päevaellu aktiivset liikumist lisades: mida tugevamalt süda tänu intensiivsele liikumisele verd pumpab, mida tempokamalt liiguvad lihased ja mida sügavamalt hingavad kopsud sisse-välja, seda täiuslikumalt on ringluses oleval verel võimalik oma ülesandeid täita.”

Olenevalt vanusest sobivad kerge sörkjooks, kepikõnd, tempokas kõndimine, ujumine, rattasõit jm treeningud.

Hästi treenivad veresoonkonda ka sauna- ning külma ja kuuma vee vaheldumise protseduurid. Vereringet aitab turgutada vihtlemine, kuivharjamine, igapäevane kareda rätikuga ülehõõrumine, massaaž. Lisaabi saab ka vereringet parandavatest taimeteedest ja toidu- lisanditest. Vereringehäirete korral tuleks nõuannete ja vajadusel ravi saamiseks minna perearsti juurde.

Tõsisemad hoiatussignaalid

Kui tervel inimesel ühtäkki ilma erilise põhjuseta tasakaal kaob ja pearinglushood korduvad, tuleks kindlasti arsti juurde minna. Tõsiste ajuvereringehäirete korral võib nende pikema- aegne eiramine lõppeda ajuinsuldiga. Selle risk suureneb vanuse kasvades. Insulti soodustavad kõrge vererõhk, suitsetamine, vere suur suhkru- ja kolesteroolisisaldus.

“Kaua arvati, et veresoonte lupjumine on üle-üldine protsess, mis haarab korraga kogu veresoonkonda,” lausub doktor Viigimaa. “Nüüd on aga teada, et see nii ei ole. Veresoonte kahjustus võib tekkida vaid ühes kohas ning lupjunud ala olla üsna väike, kuid põhjustada eluohtliku arterisulguse.”

Sagedasti on n-ö nõrgemaks lüliks unearter ühel või mõlemal pool kaelal ning südant verega varustavad arterid.

“Kui inimene tunneb, et näiteks pead pöörata on valulik ja see toob kaasa peapöörituse, hakkab ta ebamugavust tekitavast liigutusest hoiduma,” räägib arst, “see on aga vale, sest ajapikku kahaneb kaela liikuvus veelgi ja soodustab nii aju vereringehäirete teket. Lülisammas, õla- ja kaelapiirkond tuleb hoida liikumises ja võimalikult paindlik.”

Jäigastunud ja kaitseomadused kaotanud veresooneosas tekib põletik, sellele ladestub nn halb kolesterool ning veresooneseinale moodustub verevoolu takistav rasvapadjand. Põletikus veresoonele võivad kinnituda vereliistakud ning tekib tromb, mis on südameinfarkti ja ajuinsuldi peamine põhjus. Kogu seda protsessi soodustavad stress, kõrge vererõhk, vere suur kolesterooli- ja suhkrusisaldus, vähene füüsiline koormus ja suitsetamine.

Ettevaatust pikal lennureisil!

Pikkadel lennureisidel on eriti just vanematel inimestel suur risk veenitrombide tekkeks. Kuna jalaveenides aitavad verel alt ülespoole liikuda lihaste töö ja normaalselt funktsioneerivad veeniklapid, on mitmeid tunde sundasendis liikumatult istumine ja lennukis olev tavapärasest erinev õhurõhk veenide vereringele tõsine katsumus.

Liikumatusest tekib veenides verevoolutakistus ja jalaveenide klappide juures moodustuvad trombid, mis kõndima hakates võivad lahti pääseda ja kopsu liikuda. Riski suurendavad varem esinenud korduvad pakitsused jalas, jalgade tursed, veenihaigused. Ka rasedus on üks veeniklappide kahjustumise põhjusi.

Kui arterites vähendab trombi- ohtu tunduvalt nn südameaspiriin, siis venoosse vereringe korral sellest ainest erilist kasu ei ole. Doktor Viigimaa soovitab vanematel ja veeniprobleemidega inimestel enne pikemat lennureisi nõu pidada arstiga, kes vajadusel kirjutab välja veenitrombide teket ära hoidva ravimi.

“Vereringet aitavad elavdada tugisukad, spetsiaalsed jalaharjutused, mida saab lennukis teha, ning salongis ringiliikumine,” loetleb südamearst. “Loobuda tuleb alkoholist ning kogu lennureisi ajal peaks jooma piisavalt vett: vähemalt 100 milliliitrit igas tunnis,” rõhutab arst.