Üks küsimus: kui kiiresti võib ühest sünnimärgist areneda melanoom? (1)

Jah, ma olen "päikesega patustanud". Noorelt! 18–19aastasele plikaohtu naisele tundus ainuilus piimašokolaadi karva näolapp, mille taustal blond juuksepahmak ja hambad topelt särama lõid. Pole piisanud paljuks ka solaariumilampidel end soojendada lasta.

Õnneks vaid mõned korrad, kuid tundub, et siiski piisavalt. Enam ma seda mitte mingil juhul ei tee – see on ohtlik! Päikest ma armastan. Minu jaoks tähendab parim puhkus seiklust Tai kuuma päikese all. Tõsi, olen nüüd palju targem, mu päikesetoote SPF on tavaliselt 15 või isegi 30. Kuid kas see aitab mind?

Juba ammu ei "prae" ma end kõige ohtlikumal ajal, vaid vedelen soojust nautides pigem kaitsva varju all. Kas see kaitseb mind? Mind tabab kerge paanika, kui näen uut pruunikat märgikest oma kehal, ja helistan nahaarstile, kui tunnen, et mõne täpiga toimub midagi kahtlast. Igal aastal käin nahakontrollis. Igaks juhuks. Kas sellest piisab?

Kreete

Nahaarst Ave Vahlberg selgitab, kuidas ta nahka uurib, kaardistab sellel olevad moodustised ning hoolimata üha karmistuvast nahavähistatistikast püüab luua korda keset paanikat.

Inimese nahk võib paista täiesti korrapäratu mustrina: täpike siin, teine seal, üks moodustis pungitab välja, teist puudutades ei tunnegi, rääkimata nende suurusest ja värvinüanssidest. Kuidas nahaarst inimkehal olevat uurib, kurjad headest eraldab?

Kuigi inimene tuleb tavaliselt näitama üksikut sünnimärki, vaatame üle terve keha ning võrdleme erinevaid uudismoodustisi. Need sünnimärgid, mis inimest ennast häirivad, näiteks jäävad ette riietumisel või sporti tehes, pole ena- masti probleemiks.

Üldjuhul peaksid kõik üksteisele sarnanema. Uurime kõiki neevusi dermatoskoobiga põhjalikult: pigmendi jaotuvust, kuju ja suurust, veresoonkonda.

Vastavalt dermatoskoopilistele kriteeriumitele tuleb vajadusel sünnimärk eemaldada, kuid põhjuseta lõikusi taunitakse. Kui sünnimärke on rohkem kui 30, kaardistab nahaarst need edasiseks uurimiseks ja jälgimiseks digitaalselt.

Melanoom on kõige agressiivsem nahavähivorm. Kui kiiresti võib ühest sünnimärgist areneda melanoom?

Kui arst otsustab patsiendi rohkete neevustega jälgimisele jätta, on oluline nende vaatlus, keskmiselt kord-kaks aastas. Täpselt pole teada, kui kiiresti melanoom areneb, kuid arvatakse, et aasta-poolteise jooksul võivad kujuneda sellised muutused, et on võimalik panna diagnoos. See kehtib pindlevivale melanoomile. 8% melanoomidest on nodulaarsed ehk sõlmelised, neid kutsutakse lootusetuteks melanoomideks, mis metastaseeruvad kindlasti.

Tänapäeval arvatakse, et vähem kui 20% melanoomidest areneb olemasolevatest sünnimärkidest, 80% tekib aga algselt melanoomina. Pole vahet, millist tüüpi on sünnimärk, melanoom võib areneda neist igaühes.

Tekkides pole melanoomil algselt ei dermatoskoopia põhjal ega ka kliiniliselt melanoomi tunnuseid. Diagnoosi saame panna alates 4 mm suuruse pigmentmoodustise korral. Kuude kaupa oodata ei maksa – kui ilmneb mingi muutus, peab arsti juurde tulema nii kiiresti kui võimalik. 

Millisest ohust räägib sünnimärgi suurus?

Meie otsime ikka väikseid moodustisi. Kui sünnimärk on bioloogiliselt suureks, juba sentimeetritesse kasvanud, ei tähenda see alati, et tegu on pahaloomulise moodustisega.

Ükski pahaloomuline kasvaja ei saa arsti järelevalve all nii suureks kasvada, ilma et me jõuaks kasvajat diagnoosida. Erandiks on siin kongenitaalsed ehk kaasasündinud sünnimärgid, mis on sünni ajal suuremad kui 7 cm ja täiskasvanueas suuremad kui 20 cm.

Kui sünnimärk eristub teistest, aga kriteeriume eemaldamiseks pole, kutsume inimese kuue kuu kuni aasta pärast tagasi. Siis fikseerime, kas on toimunud muutusi – värvis, kujus, konsistentsis. Ükski muutus pole hea, mistõttu on tarvis sünnimärk ära lõigata. See ei kehti laste kohta, kel pikkuse kasvades kasvavad ka sünnimärgid. Täiskasvanueas ei tohiks sünnimärgid kasvada.

Mis siis, kui sünnimärk ikkagi kasvab?

Kehtib printsiip, et igasugusele muutusele on vaja reageerida. Arst otsustab, kas konkreetne uudismoodustis vajab eemaldamist. Ei pea ootama aastat, et tulla regulaarsesse kontrolli, kui muutub sünnimärgi värv, kuju, suurus, konsistents. Iga muutus ei tähenda automaatselt kasvajat, kuid mõistlik on see ette näidata.

Aga miks sünnimärk siiski muutub, kui ta kasvaja ei ole?

Sünnimärgid ei ole jäävad: need tulevad, on ja lähevad. See on neevuste evolutsioon. Pärast 40. eluaastat hakkavad nad ühtlaselt samas tempos ära kaduma ja nahale tekivad uudismoodustised, mille teke korreleerub vanuse kasvuga.

Kas on kehapiirkondi, mida melanoom eriliselt “armastab”?

Hakkab taanduma eristus, et meestel esineb melanoomi rohkem seljal ja naistel säärtel, sest naised kannavad järjest rohkem pükse. Melanoomi võib esineda kõigis kehapiirkondades, nii et iga kehaosa peab hoolikalt jälgima.

Kui palju peab käima solaariumis, et mõjutada neevuste edasist teket? Kas piisab korrast, ühest kuurist kevadel, aastatest?

Selle kohta pole tehtud täpseid uuringuid. Kordade arv on individuaalne ja sõltub väga palju fototüübist. Kes on tumedama nahatüübiga, võib endale rohkem ultraviolettkiirgust lubada. Euromelanoma uuringu järgi on eestlased Euroopa solaariumikasutajatest esikohal, lätlased teisel. Eestis ei ole solaarium alaealistele keelatud, Lätis ja Leedus on, ka mujal on solaariumis käimine reguleeritud.

Millist abi võib loota päikesekaitsetoodetest? Kui turvaliselt ma ennast võin tunda, kasutades toodet, mille SPF on 50?

Päikesekaitsetoodetega on nagu nokk kinni, saba lahti. Päikesekaitsefaktor SPF ei hoia ära nahavähki, vaid päikesepõletuse. Tänu kaitsele ollakse aga kauem päikese käes ja kumulatiivne ultraviolettkiirguse hulk suureneb. Adekvaatne kaitse on riietus ja peakate.

Päikesekreeme hakati tootma 1950ndatel, selle 60 aastaga on aga melanoomi haigestumine suurenenud, mitte vähenenud. Kui kreemid oleksid nahavähi ennetamisel efektiivsed, siis haigestumine üle maailma väheneks.

Kuivõrd on soojamaareisid mõjutanud haigestumist nahavähki?

Võrreldes 1970ndatega on Eestis kasvanud nahavähki haigestumine 20 korda. Seda seostatakse rohkete päikesereisidega. Meeste haigestumine on suurenenud kolm, naistel kaks korda. Arvuliselt on nahavähki meestel vähem.