Kuidas pimedas talves leida vajalikku suvesära? (5)

Päike on väga intensiivse valguse allikas – selle pikemaajaline puudus mõjutab enesetunnet. Paljud kurdavad sügistalvel uimasust, unisust, meeleolulangust, päikesevalguse puudusele ülitundlikel inimestel võib kujuneda talvemasendus. Meeleolulangus koormab ja närvutab immuunsüsteemi ning loob soodsa pinnase nn külmetushaiguste tekkeks ja krooniliste hädade aktiveerumiseks.

Talvist sompus olekut saab vähendada erinevate valgusravivõtetega.

Lõunamaa või ere lamp

Enesetunnet parandava pikema päeva ning liigeseid ja luid paitava intensiivsema päikese järele võib reisida mõnele eksootilisele maale.

See annab kahjuks vaid ajutist efekti – soojal maal viibitakse ju vaid nädal-kaks ning pimeduse ja külma keskele tagasi tulles on kliimast tingitud vaevused peagi tagasi.

Arstid on tähele pannud, et tihti naastakse päikesereisidelt häälekäheduse ja valusa kurguga ning jäädakse mõne aja möödudes haigeks. Ka kroonilised hädad võivad hakata just pärast soojamaapuhkust tunda andma.

Põhjuseks on immuunsüsteemi ülekoormamine, sest nii reisimine ise kui kliimaga kohanemine, samuti muljete ja emotsioonide rohkus panevad organismi kaitsevõime proovile.

Püsiva virgema oleku tagab päevavalguse täisspektriga lamp. Sellise 6000–10 000luksise valgusallika võib endale koju või kontorisse osta: valgusteraapiline lamp on 10–15 korda eredam kui tavaline toa- või kontorivalgusti.

Valgusvihk matkib päikesesära ilma tervisele ebasoovitava UV-kiirguseta. Ärrituvus, tujutus, keskendumishäired, huvikaotus, soov magusa järele, kaalutõus, kasvanud unevajadus, loidus – nende talvemasenduse tunnuste korral on abi just päevavalguse täisspektrist.

Kirgas valgus mõjutab läbi silma võrkkesta käbinääret toimima nagu päikeselisel suvepäeval: vähendama melatoniini tootlikkust ja suurendama heaoluhormoon serotoniini taset. See valgus peaks domineerima hommikupoolikuti, mil tuleks päevaks vajalike hormoonide tase saavutada. Kirkas valguses võiks viibida vähemalt pool tundi.

Stimulatsiooniefekti saamiseks pole vaja valgusallikasse vaadata, vaid teha lambivalgel oma igapäevatoimetusi. Pärastlõunati ja õhtupoolikutel võiks sisse lülitada tavalise valgustuse, et organism saaks aega ennast une tulekuks ette valmistada.

Kui kodus või kontoris kirka valgusega lampi pole, saab end lambi paistel turgutada tervisekeskustes: kogu pimeda aja vältel iga paari nädala järel 5–6 korrast koosnev valgusravikuur peaks vaimu värske ja keha virge hoidma.

Infrapuna soojendab sügavuti

Punase valguse lainepikkusi alates 750 nanomeetrist inimene palja silmaga ei näe. Sellele lainealale (750–2000 nm) jääb sügavatesse nahakihtidesse tungiv tugevalt soojendava toimega infrapunavalgus.

Infrapunakiirgus tekitab kudedes soojatunde, ilma et ümbritsev keskkond kuumeneks. Samuti ei tekita sügavatesse lihaskudedesse ja siseorganitesse tunginud infrapunakiirgus ebameeldivat palavustunnet. Liiga pikk soojendamine nende kiirtega võib organismi aga kurnata: on suur oht vedelikupuuduse tekkeks. Seda tasub meeles pidada ka infrapunasaunas käies.

Infrapunakiirgus aktiveerib vereringet ja parandab seeläbi ainevahetust, tugevdab südame-veresoonkonda, aitab organismil tõhusalt mürkidest ja jääkainetest vabaneda, kiirendab kudede taastumist, lõdvestab pingeid, vähendab lihas-, liigese- ja tugisüsteemi valusid, parandab meeleolu, aitab jagu saada talvemasendusest, stimuleerib immuunsüsteemi, takistab kahjulike mikroobide ja seente levikut organismis.

Infrapunavalgus sobib hästi psoriaasi, vistrike, ekseemide ja teiste nahaprobleemide korral.

NB! Iseseisvalt ei tohi infrapunavalgusega (ka infrapunasaunas) hakata ravima ühtki haigust. Ebaselge terviseseisundi korral ja ravimite kasutamisel tuleb enne infrapunavalgusega sauna minekut arstiga nõu pidada.

Vastunäidustatud on ägedad põletikud, südamehaigused, vere hüübimishäired, vereringehäired ja südame-veresoonkonna puudulikkus, tursed, ulatuslikud armid, nahatundlikkuse häired, kasvajad ja igasugused kehasisesed implantaadid (kunstliigesed, luumurru raviks kasutatavad plaadid, südamestimulaator, insuliinipump jms).

Infrapunasauna ei soovitata ka rasedatele ega lastele. Kui tekib valu või halveneb tervis, tuleb saunast kiiresti lahkuda.

Punane ravib ja parandab

Punane valgus lainepikkusega 625–750 nm on inimsilmale veel nähtav. Nimetatud lainepikkusega kokkusurutud nähtav mitteioniseeriv valgus on laserkiir, mida meditsiinis kasutatakse üha laialdasemalt.

Madala sagedusega laserkiirega ergutatakse kudede paranemist, leevendatakse valu, lõõgastatakse lihasepingeid ja tõhustatakse kehasiseseid immuunsüsteemi tugevdavaid protsesse. Valguskiir suundub keharakkudesse ning muundub seal rakkudele paranemiseks vajaliku lisaenergia andjaks.

See protsess leevendab ja ravib märgatavalt kiiresti füüsilisest ülepingest põhjustatud valusid, haavandeid, muljumisi, verevalumeid, naha sidekoe vigastusi, turseid ja põletikke. Häid tulemusi annab laserravi ka krooniliste, halvasti paranevate haavade ja kõikide kirurgiliste haavade, tugielundite vigastuste, samuti krooniliste haiguste ja kulumuslike liigesehaiguste korral.

Pindmistesse kudedesse tungiv punane valgus ei kahjusta terveid rakke ega tekita kõrvetustunnet. Sügavamaid kudesid (lihased, kõõlused, liigesed jms) saab ravida valgusallika nahale surumisega, nahapinna kohal hoitava valgusallika abil saab aga stimuleerida naha pindmiste osade (haavad, villid, herpes, psoriaas jms) tervenemist.

Olenevalt vigastuse suurusest ja selle äkilisest või kroonilisest iseloomust kestab raviseanss viiest paarikümne minutini ning kogu ravikuur koosneb mõnest korrast kümmekonna seansini.

Seda ravi saab määrata ka südamehaigetele. Teatud juhtudel on laserravi vastunäidustatud rasedatele, palaviku ja pahaloomuliste kasvajate korral, neile, kel on kardiostimulaator.

Sinisega pisikute vastu

Viirushaiguste tüsistusena tekkinud bakteriaalseid põletikke – ninakõrval-koobaste põletikku, kõrvapõletikku jms – aitab ohjata sinine lamp, mille 405–420nanomeetrise lainepikkusega valgusel on baktereid hävitav toime. Raviseanss kestab mõniteist minutit. Nahale tekib õrn soojustunne, protse-duur on meeldiv ja lõõgastav. Sinist lampi tohib kasutada iga päev, kuni mure leeveneb.

Ka vistrikulisele näonahale võib selle lambiga soojendamine lisaabi anda, sest sinine valgus hävitab süstemaatiliselt nahapinnal vistrikulist põletikku põhjustavad bakterid. Nii pidurdub nende levik ja nahaarsti või kosmetoloogi määratud ravim saab tõhusamalt oma toimet avaldada.

Lampi ei tohi kasutada väga niiskes keskkonnas ega märgadel kehapiirkondadel, seda ei tohi suruda vastu nahka. Lambiga soojendamine ei tohi põhjustada valu ning vältima peaks otse valgus-allikasse vaatamist.

Allikas: taastusarst Annelii Nikitina

Päikesesoojusesse vaktsiiniga!

Lõunamaareisi plaanides ära unusta vaktsineerimist, vastasel juhul võib päikesega laadimine lõppeda soovimatu põdemisega. Rasked haigused, mille tõrjumiseks tuleks enne reisi valmistuda, on malaaria ning A- ja B-hepatiit. Vähemalt 3–5 nädalat enne teeleasumist astu info saamiseks ja õigeaegseks vaktsineerimiseks läbi reisimeditsiinikabinetist. Kindlasti peaksid reisimeditsiini asjatundjaga enne väljasõitu nõu pidama ka nn viimase hetke reisijad.

Ohtlikeks piirkondadeks peetakse Egiptust ja teisi Aafrika maid, Venemaad, Ukrainat, Jugoslaaviat, Bulgaariat, Rumeeniat, Kasahstani, Mongooliat, Hiinat, Indiat, Taid, Vietnami, Malaisiat, Indoneesiat, Mehhikot, Guatemalat, Nicaraguat, Panamat, Kariibi mere saari, Brasiiliat, Venezuelat, Kolumbiat, Peruud, Põhja-Kanadat jt. Reisiohtude ja vaktsineerimiste kohta annavad lisainfot 

www.vaktsiin.ee ja www.vaktsineeri.ee.