Talvine jooksurõõm - kuidas ennast ette valmistada?

Paljudel spordialadel, mida harrastatakse õues põhjamaiselt karges ja muutlikus kliimas, vajatakse lisaks higi eemaldamisele ka suuremat soojapidavust ning kaitset tuule ja vihma eest.

Kõiki neid omadusi on võimalik ühes ja samas riidekihis küll ühendada, aga see pole siiski mõistlik.

Kasulikum on sobiv temperatuur kehapinnal saavutada eri rõivakihte kombineerides. Kihilisel riietumisel on kaks peamist eelist, esiteks jääb riidekihtide vahele soe õhk, mis kaitseb külma eest ja hoiab soojust, teiseks saab kihtide eemaldamise ja uuesti lisamisega hõlpsalt reguleerida temperatuuri kehapinnal.

Pealmine kiht. Üleriided peaksid olema kergest ja õhku läbilaskvast materjalist, kuid ometi pidama ka vett ja tuult. On hea, kui rõivaste kinnitused oleksid kergesti avatavad, et ei tekiks nn kilekoti-efekti. See tähendab, et kogu üleliigne soojus peab hästi välja pääsema, samas peavad kõik avad olema tihedalt suletavad, et vältida liigset soojakadu. Head ülerõivad püsivad kerged ka märjaks saades. 

Alumine kiht.
Lemberg soovitab ihu vastas olevate rõivaste puhul vältida puuvillasest materjalist niiskust imavaid materjale. Märg puuvill tekitab külmatunnet ja põhjustab keha jahtumist.

Alusriietuseks sobivad niiskust läbi laskvad tehismaterjalid, mida kandes imendub niiskus kehalt riidekihtide vahele ja haihtub kiht-kihilt õhku.

Klassikaliseks alusriietuseks on kvaliteetne pikk spordipesu, mis on tehismaterjalidest (polüpropüleen, polüester, kapilen, thermax jne) valmistatud. Materjali kohta on spordirõivastel ka vastav märge.

Jalga soovitab Lemberg panna polüpropüleenist sokid, mille peale võib eriti külma ilmaga tõmmata veel õhukesed villased sokid. Heal jooksusokil ei ole hõõrumist tekitavaid õmblusi.

Tähtis on, et Achilleuse kõõlused oleksid kaetud ja soojas. Jooksujalatsite valikul tuleks jälgida, kas jalanõud on piisavalt suured, et neisse mahuks sisse paksem sokk. Samuti peaksid talvised jooksujalanõud olema suvistega võrreldes tugevama toestusega ja sügava tallamustriga, mis aitab toime tulla libedusega.

Pähe ja kätte. Olulise osa kehasoojusest kaotame pea, käte ja jalgade kaudu. Müts peab andma sooja, kuid laskma ka peal hingata. Kindad tuleks valida väljas valitseva temperatuuri järgi.

Mõne külmakraadiga piisab õhematest sõrmikutest, suurema pakase korral tuleks aga kätte tõmmata veel teinegi paar sõrmkindaid. Kuumatunde tekkimisel võib sõrmikud ära võtta ja siis vajadusel jälle kätte tõmmata.

Kui ilm on väga külm ja tuisune, on soovitatav panna pähe näomask, mis katab nina, suu ja kõrvad. Läbi maski saab sissehingatavat õhku ka veidi eelsoojendada.   

Ole nähtav! Varahommikul, õhtul hämaras või lausa pimedas joostes on vaja silma paista. Siin ei piisa üksnes paarist helkurribast, vaid kaasa aitab võimalikult ere riietus.

Kreemita! Harry Lemberg soovitab nahka tuule eest kaitsa tavalise rasvavaba vaseliiniga. Kes soovib kasutada soojakreemi, peaks teadma, et kreem ei tohi tekitada punetust ning seda ei tohi peale määrides tunda.