Keha

Enamus erektsioonihäiretega mehi loobub ravist (3)

Õhtuleht.ee, 16. detsember 2014, 12:35
Foto: PantherMedia / Scanpix
Iga erektsioonihäiretega mees soovib oma probleemist silmapilkselt jagu saada. Seda üllatavamalt mõjub värske uuring, mille kohaselt ei kasuta enamik mehi, kel on diagnoositud erektsioonihäire, selle raviks väljakirjutatud tablette.

Lõuna-Illinois'i ülikoolis viidi läbi uuring, mille käigus analüüsiti 6,2 miljoni erektsioonihäirega meeste andmeid, kirjutab Men´s Healt. Selgus, et vaid 25% ehk veerand meestest täitis arstide soovitusi, ostsid välja kirjutatud ravimeid ja tegid läbi kogu vajaliku ravikuuri.

Samal teemal

Kuigi eraldi ei uuritud, mis võis olla põhjuseks, miks enamik mehi ravi pooleli jätavad, arvatakse, et põhjus on erektsiooniravimite kõrge hind. Ka võib põhjuseks olla valehäbi ehk see, et meestel on piinlik apteegist erektsioonihäire ravimeid osta. Kolmandaks võib olla põhjuseks meeste usk, et probleem pole piisavalt tõsine, et vajaks ravi.
Kuid – olgu ravist loobumise põhjus mistahes, on see väär. Erektsioonihäirete korral on ravi ülioluline. seda eriti, kui arst on selle määranud.
Erektsioonihäirete korral on mitmeid ravimeid, mis aitavad mehe tagasi sadulasse. Ainus häda on see, et õige ravimi saab määrata vaid arst, kes lähtub sellest, mis on häire põhjustajaks. Men´s Health toob välja ka kolm ravivõimalust.

1. PDE5 inhibiitorid kirjutatakse erektsioonihäirete korral välja kõige sagedamini. Eelpoolnimetatud uuringus kajastatud meestest kirjutati välja need ravimid 75%. PDE5 inhibiitoreid on kolme tüüpi – sildenafiil (Viagra), tadalafiil (Cialis) ja vardenafiil (Levitra). Toime on neil kõigil peaaegu sama, ravimid töötavad ka samadel põhimõtetel ehk need aitavad silelihastel lõtvuda ning veresoontel paisuda, mis soodustab omakorda erektsiooni teket.
Olulised erinevused esinevad nende ravimite toimes. Näiteks Cialis on kõige pikema mõjuga, erinevate andmete kohaselt kestab selle mõju koguni kuni 36 tundi ning selle tarvitaja ei pea muretsema, mida ta sööb. Viagra ja Levitra puhul võib kõrge rasvasisaldusega toit blokeerida ravimi imendumise. Suure toidukorra ja ravimite võtmise vahele peaks jääma vähemalt kaks tundi.
Neil kolmel ravimil on ka sarnased kõrvalmõjud ehk kasutaja võib tunda peavalu, õhetust või kõrvetisi. Viagraga võib muutuda kasutaja värvitaju – ta võib ümbritsevat näha pisut sinaka või violetsena. Cialis võib tekitada aga kerget veresoonte paisumisest tulenevat valu.
Praktika on selline, et kui üks PDE5 inhibiitoritest tulemust ei anna, kirjutab arst välja järgmise. Enamikule meestele on neist piisanud. Kui aga ükski ei aita, valib arst mõne järgmise ravimi.

2. Alprostadiili tööpõhimõte on sarnane eelmistega – erektsioon tekib silelihaste lõtvudes ning verevoolu suurendades. Küll on erinev selle ravimi tarvitamine, seda kas süstitakse peenisesse või paigaldatakse raviküünlana kusetorusse.
Mehi võib see küll hirmutada, kuid enamus, kes on seda meetodit kasutanud, on leidnud, et hirm oli asjatu.
Selle ravimi võimalik kõrvalmõju on pikaajaline ja valulik erektsioon.

3. Meessuguhormoonide ehk testosterooni asendusravi kirjutati uuringus käsitletud meestest 31%. Reeglite kohaselt tohib seda ravi kasutada tõesti vaid nende meeste peal, kel testosteroon madal. See võib nimelt põhjustada madalat sugutungi, üleüldist energiat ning ka erektsioonihäireid. Asendusravi võib neid sümptomeid leevendada.
Ravi tähendab reeglina iganädalast süsti või plaastri- ja geeliravi.
Peab meeles pidama, et kui testosteroonitase saavutab normaaltaseme, ei aita meessuguhormooni lisamanustamine erektsiooni tekitada. See võib kaasa tuua hoopis (elu)ohtlikke kõrvalmõjusid, näiteks südameinfarkti või insuldi.