Meeled

Elu koos viie tiibetlasega (14)

Jaanus Hämarsoo, 27. detsember 2014, 12:19
Elo Mõttus-Leppik mäletab, et “viie tiibetlase” harjutused jõudsid tema ja ta õeni läbi kopeerpaberi joonistatud võimlevate kriipsujukudena. Foto: TEET MALSROOS
Mis ühendab Urmas Sõõrumaad, Erkki Peetsalu, Elo Mõttus-Leppikut ja Katrin Tibarit? Pika, elujõulise ja terve elu saladus – "viis tiibetlast".

“Viis tiibetlast” on joogaliik, harjutuste, aga ka riituste kogum, mille on sajandite eest välja arendanud Tiibeti mungad. Muistsed meistrid uskusid, et neis harjutustes peitubki pika, elujõulise ja terve elu saladus. Kuidas need sobivad põhjamaa inimesele ning mida neid tehes arvestada?

Hommikune tere kehale

Samal teemal

Eestikeelse National Geographicu peatoimetaja Erkki Peetsalu jõudis “viie tiibetlase” harjutuste juurde joogaga tegeledes. Regulaarselt hakkas ta harjutusi praktiseerima paari aasta eest. “See harjutuste kompleks on hea tervik ja on mulle sobinud päeva alustamiseks. Sõltumata päevast või asukohast saab “tiibetlased” alati hommikusse ära mahutada, need ei võta palju aega ega ruumi, kuid annavad alati erksust ja midagi veel.”

Erkki meelest võiks “viit tiibetlast” pidada ka laisa inimese harjutusteks, sest neid tehes ei pea ise iga kord uut harjutuste kooslust välja mõtlema.

“Need on ju välja töötanud oma ala meistrid ja neil on oma läbiproovitud toimivus olemas. Muidugi saab neid võtta ka tugeva füüsilise treeninguna, varieerides kordade arvu või sooritamise intensiivsusega. Mulle on nad aga eelkõige hommikune viis kehale tere ütlemiseks, mis kuulub muude päeva alustamisega seotud tegemiste juurde.”

Ka ettevõtja Arno Ilves on avastanud “tiibetlaste” käimatõmbava mõju.

“Nii­palju kui ennast ajas tagasi mäletan, on mul hommikune ärkamine ja päeva esimene pool olnud väga raske,” meenutab Arno. “Koolis samuti, kuni lõunavaheajani möödusid tunnid piltlikult öeldes poolunes. Seevastu peale lõunat ja õhtusel ajal sujus töö palju paremini ning mõte oli terav. Hilisõhtu oli samuti väga produktiivne aeg. Olen ikka püüdnud ennast sundida varem ärkama ja aktiivsemalt päeva alustama, kuid mitte eriti suure eduga. Leppisingi sellega, et ju siis osa inimestest on rohkem öökulli tüüpi, ja sättisin olulisemad tegevused päeva teise poolde. Nüüd hiljuti panin üllatusega tähele, et tänu “viie tiibetlase” harjutustele on hommikune loidus kadunud. Katsetamise mõttes tõusin oktoobris rohkem kui nädala jooksul hommikul viie-kuue paiku ja tegin esimese asjana ära “tiibeti” harjutused – päevad olid pikad ja toimekad u ning kuni magamaminekuni välja ma mingit väsimust ei kogenud.”

Tasakaalustav mõju

Suurärimees Urmas Sõõrumaa sattus “viit tiibetlast” tegema juhuslikult – üks hea tuttav kinkis talle selle­teemalise raamatu.

“Minu jaoks on see periood elus seljataga, kus mõtlesin, kuidas energiat kulutada,” sõnab Urmas. ““Viis tiibetlast” koos oma energiaprogrammi, hingamise, toitumise ja mõtlemisega on suunatud energia­ressursside täiendamiseks ja tasakaalustamiseks. On veel palju muud, mida pealtnäha lihtsatele harjutustele lisad, nagu hingamine, visualiseerimise oskus, muud üldtuntud harjutused nagu chi-kung ja tai-chi ja veel palju muud, mis on inimese füüsilise ja vaimse kehaga seotud. Ühesõnaga – olen tasakaalus.”

“Viis tiibetlast” sobib liikuva elu­stiiliga ärimehele hästi ka sellepärast, et harjutusteks piisab vaid väiksest vabast pinnast hotellitoas.

Arno Ilves soovitab “tiibetlasi” neile, kel on kogu aeg kiire ja vaba aega justkui polegi.

“Oma kogemusest võin öelda, et teen harjutusi kiire tempoga. Aega võtavad need hommikul täpselt seitse minutit ja tänu efektiivsuse tõusule tasub see aeg ennast minu puhul vähemalt kümnekordselt ära,” kinnitab Ilves. Ta soovitab huvilistele ka kursusi või võtta kas või üks eratund, et harjutusi õigesti teha ja olulisi nüansse tabada.

Noorendab asjaarmastajat

Hoolimata oma noorest east puutus psühholoog-nõustaja Katrin Tibar “viie tiibetlasega” kokku juba nõukaaja lõpus.

“Kuna minu perekond huvitus ida filosoofiast ja budismist, oli meil kodus palju selleteemalisi raamatuid ja materjale,” meenutab Katrin. “Venemaal ja Peterburis olid näiteks nõukaajal väga tugevad koolkonnad, kus tegeleti budismiga.”
Katrini kaksikõde, teleshow´ “Stereo” üks juhte Elo Mõttus-Leppik mäletab, et “viie tiibetlase” harjutused jõudsid nendeni läbi kopeerpaberi joonistatud võimlevate kriipsujukudena. “Selle juures oli ka väike sissejuhatav tekst, mis äratas huvi ja pani neid harjutusi proovima.”

Samas kinnitab Katrin: ““Viis tiibetlast” viivad meid nooruse allika juurde, seda olen ka ise kogenud – taastavad noorusliku tervise ja elujõu, mis kajastub tegelikult ka välimuses. Need harjutused panevad mind seesmiselt elama, aktiveerivad organeid ja energiat, treenivad meelt keskenduma.”

Näiteks mõni aeg pärast rasedust ja imetamist taas harjutusi tegema asudes märkas Katrin, et tema vahepeal sorgu vajunud juuksed hakkasid kasvama ja muutusid taas ilusaks.

“Rõõmuga näen, et olen saamas tagasi oma nooruspõlve kiharaid – juuksed on ju ka üks väline märk noorusest ja elujõust. Kirjanduses on neid harjutusi isegi eduka kiilaspealisuse vastu võitlemisega seostatud. Nii et kui puudub huvi “viie tiibetlase” spirituaalse ja tasakaalustava külje vastu, siis selline väline efekt võiks ikka motiveerida!”

Tajudes keha nõtkust

Vahe ajaga, mil Katrin “viit tiibetlast” veel ei harrastanud, on märgatav!

“Suureneb spontaansus ja vitaalsus,” selgitab Katrin. “Mina ärkan ka naisena enam ellu, tajun oma keha nõtkust ja sensuaalsust, isegi tundlikkus suureneb.Meel on rahulikum ja keskendunum. Kaudselt võib seda efekti laiendada ka suhetele teiste inimestega: hea on olla, tülisid tekib vähem ja rõõmu on rohkem. Energeetiliselt laetud kehas on ju kergem olla ja elu jookseb ka kohe ladusamalt. Usun, et sama efekti annaks ka mõni teine harjutuste seeria või treening. Kas või jooga päikese­tervitus. Kehale ei olegi ju tegelikult palju vaja, aga ometi on ka seda vähest teinekord nii raske ennast tegema motiveerida.”

Tõeliste vaimsete meistritega kokku puutudes on Elot alati ehmatanud see, kui suur töö on nii füüsilise kui ka vaimse arengu taga. Kusjuures neid ei lahutatagi kunagi.

“Oleme harjunud saama resultaati kohe ja tahame põnevat müstikat sinna juurde,” leiab Elo. “Ka “viie tiibetlase” harjutuste juurde käib legend salastatud iidsetest tarkustest. Julgen arvata, et see salastatuse jutt on pigem Lääne inimeste innustamiseks välja mõeldud. Tegelikkuses on siin määrav enese järjepidev treening. Samu harjutusi iga päev teha on ikka väga raske. Me oleme ära rikutud, meie meel tahab vaheldust. Praegu ma “viit tiibetlast” ei tee, aga usun, et naasen nende juurde jälle.”

Mitte lõpetada?!

“Viit tiibetlast” saadab lugu sellest, et kui oled harjutusi juba pikemalt teinud, ei soovitata pooleli jätta. Mida sellega mõeldakse?

Katrin on kogenud, et harjutuste lõpetamine toob kaasa ikka samu asju, mida ükskõik millise treeningu ärajätmine.

“Muutud varasemast närvilisemaks, selg väsib, pea on paks, ainevahetus aeglasem.” Pärast pikemat pausi tuleb keha “tiibetlastega“ tasapisi harjutada. “Kuna nad on väga intensiivse toimega, peab nendega oskama targalt ümber käia. Mina teen alguses igat harjutust kolm-neli korda ja suurendan seda arvu, kuni jaksan teha 21 korda,” räägib Katrin.

Kuna harjutused mõjutavad tugevalt siseorganeid, on olukordi, kus “viie tiibetlasega” lausa peab pausi pidama. “Näiteks ei tohi neid harjutusi teha pärast kõhu­õõne operatsioone.

“Viie tiibetlase” harjutustest teine on täiesti vastunäidustatud raseduse ajal. Selliseid asju peab teadma,” seletab Elo. “Mina olin unustanud need juhised ja alustasin liiga ruttu pärast Liisi sündi taas “tiibetlastega”. Keha reageeris sellele väga jõuliselt ja andis mõista, et veel ei ole aeg – tekkisid valud, isegi väikesed krambid. Samas annab selline reaktsioon jälle kinnitust sellest, kui võimas viis see keha mõjutamiseks on, ja kui saad selle enda jaoks tööle positiivses võtmes, on see väga hea.”