D ja sport - olge eriti ettevaatlikud! (1)

Sportlaste hulgas varieerub D-vitamiini puudus olenevalt spordialast, treeningutingimustest ja nahapigmendist. Seni on kõige suurem puudus tuvastatud võimlejatel.

Teistel sisetingimustes treenijatel on samuti tuvastatud peaaegu poole madalam D-vitamiini tase võrreldes välispordialade harrastajatega.

Soomes tehtud uuring 9–15aastaste naissportlaste ja mittesportlaste hulgas näitas, et ligi 68% osalenutel oli talvekuudel D-vitamiini tase ebabiisav (<37.5 nmol/L) ning 13% puhul oli tegemist defitsiidiga (<10 nmol/L).

Võttes arvesse viimase aja uuringu­tulemusi, võiksid kõik sportlased lasta aeg-ajalt oma D-vitamiini taset kontrollida. Teatud juhtudel on vajalik lisaks ka kaltsiumi manustamine.

Kuna D-vitamiin mängib kogu elu jooksul olulist rolli kaltsiumi homöostaasis, skeleti metabolismis ja krooniliste ning autoimmuunhaiguste tekkes, võib ta seeläbi mõjutada ka sportlikku saavutusvõimet. Lihasvalu ja -nõrkus on üks hästi dokumenteeritud, kuid tihti unustusse vajunud D-vitamiini puuduse sümptomitest, mis taseme tõusmisel kaob.

Lisaks tugevate luude arengu toetamisele mõjutab D-vitamiin ka lihasfunktsiooni.

Madalat D-vitamiini taset on seostatud näiteks vanemate inimeste lihasnõrkuse, lihasmassi kao, suurenenud töö­võimetuse ja nõrkusega. Väga tugeva D-vitamiini defitsiidiga patsientide lihasbiopsia uuringud enne ja pärast ravi on näidanud, et D-vitamiin suurendab kiirete ehk II tüüpi lihaskiudude arvu ja diameetrit.

Eelmisel aastal Inglismaal tehtud uuring näitas, et kaheksanädalane D-vitamiini lisandite manustamine parandas vitamiinivaeguses olevatel sportlastel muskuloskeletaalseid võimeid. Märkimisväärselt paranesid sportlaste hüppekõrgus ja 10 m sprindi ajad.

Arengut oli näha ka rinnalt surumises ja kükkides (1RM).

Lisaks skeletilihastele mängib D-vitamiin olulist rolli ka kardiovaskulaarse süsteemi funktsioneerimisel. On leitud, et südame­rikkega patsientidel esineb sagedamini D-vitamiini puudust.