Meeled

Milles peitub ratsutamisteraapia võlu? (2)

Pamela Eesmaa, 28. detsember 2014, 16:32
Foto: MIHKEL MARIPUU
Inimesed on armastanud hoida loomade ligi juba aastatuhandeid ja pole saladus, et ka kodukass võib ravida mitmeid hädasid. Hoopis võimsama efekti võib saada suure hobuse seljast. Ratsutamisterapeut Elerin Innos selgitab lähemalt.

Mis on ratsutamisteraapia?

Teraapia eesmärk on hobusega koos töötades ja temaga suheldes parandada inimese füüsilist ja vaimset seisundit. Füsio­terapeut edendab teraapias füüsist, tegevusterapeut tegevusvõimet, psühholoog psüühikat. Eestis töötavad ratsutamis­terapeudid on peamiselt füsioterapeudid, kuid leidub ka tegevus­terapeute ja psühholooge.

Milles peitub ratsutamisteraapia võlu?

Hobuse kõnd tagab täpse, rütmilise ja korduva liigutusmustri, mis sarnaneb inimese loomulike kõnni­mehhanismidega. Hobuse kõnniliigutused tekitavad edasi­tõukavat ja kõigutavat liikumist vaagnale, põhjustades rotatsiooni ülakeha ja raskuskeskme kõikumise kaudu küljelt küljele.

See on üks paljudest põhjustest, miks hobuseid kasutatakse liikumispuudega inimeste ravis. Hobune aitab puudega inimese kehale “õpetada”, kuidas kõndida.

Kuidas teraapiaseanss välja näeb?

See oleneb kliendi diagnoosist, vajadustest ja võimekusest. Tunni alguses loob klient loomaga kontakti ning vajadusel talutab ja puhastab teda. Koos terapeudiga asetatakse hobusele vajalik varustus ja minnakse teraapiarajale (ratsaplatsile, maneeži) tundi jätkama.

Olenevalt inimese võimekusest minnakse hobuse selga kas maast või rambilt. Kui inimesel on hirm, tuleb kõigepealt luua hobusega usalduslik suhe. Selleks, et hirme hobuse ees ületada, tegeldakse hobusega enne tema selga istumist ja sooritatakse mitmesuguseid harjutusi.

Hobuse seljas tehakse mänge ja harjutusi, et toetada keha funktsioone ja arengut. Tunni lõpus võetakse hobuselt varustus, suheldakse loomaga ja premeeritakse suurt sõpra leiva või porgandiga. Väga tähtis on teraapia alguses ja lõpus hinnata klienti. Selleks tehakse teste, viiakse läbi küsitlusi ja filmitakse kõndi.

Millise hobusega tehakse teraapiat?

Teraapiaks sobiv hobune peab olema terve, loomult rahulik, sõbralik, koostöövalmis, hea suhtleja ja sobivate füüsiliste eeldustega. Õige hobuse peab ära tundma terapeut, kes koolitab hobuse ka ise välja, sest tunnis peab olema täielik teineteisemõistmine, hobune peab teadma, mida eri hääl- ja kehamärguanded tähendavad.

Hobust peab olema harjutatud liikumis­abivahenditega (ratastool, kargud), valjude häälte, kliendi äkiliste liigutustega. Hobuinimesed kutsuvad selliseid hobuseid “pommikindlateks”.

Kellele ratsateraapia ei sobi?

Kui inimesel on allergia, astma, mida kutsub esile hobune ja teraapiakeskkond; käitumisprobleemid, mis võivad põhjustada ohtlikke olukordi inimesele endale, hobusele ja teraapiameeskonnale; tugev sensoorne puudulikkus, nahaärrituse ja -vigastuste risk, hirm hobuse ja tema liikumise ees.

Milliseid muutusi oled täheldanud oma patsientidel?

Mul käib praegu ratsutamas noor naine, kellel on epilepsia, ja ta just ütles, et ta ei saagi aru, kuidas nii on, aga pärast teraapiatundi on tal mitu järgmist päeva väga hea olla.

Peaaegu alati paraneb inimestel üle­üldine kehatunnetus ja taju. Liikumine, mida inimene hobuse seljas saab, on sümmeetriline ja korrapärane, lihastoonus mõlemas kehapooles võrdsustub ja lihaspinged vähenevad.

Ratsutamisterapeudid leiad:
www.ratsutamisteraapia.ee.

Samal teemal

25. november 2016, 09:45
Autistlik tüdruk saab Lastefondi toel ratsutamisteraapiat
8. jaanuar 2015, 17:27
Metameditsiini nõuanded nauditavama elu heaks
14. juuli 2014, 08:50
Downi sündroomiga tütarlaps saab Lastefondi abiga ratsutamisteraapiat
7. oktoober 2008, 00:00
"Tihti on see surmaga lõppev haigus. Ja ravi ei ole olemas."

2 KOMMENTAARI

a
Ants 29. detsember 2014, 09:52
Ma arvan , et ratsutamisteraaoia sobib kõigile.Kuna ma tegelen puuetega inimestega , siis kärgmisel aastal on meil juba Kaheksas aasta ratsutamisteraapiat teha. eelkommija on nii rumal , et te on väga eluvõõras ja osakb ainuklt teisi halvustada
k
k6rpse pilv 28. detsember 2014, 19:22
miks ikka // 98 % naised ravivad end hopi selgas ?