Uudised

Geenivaramust on abi loomadelt inimestele kanduvate nakkuste uurimisel 

Toimetas Silja Paavle, 23. detsember 2014 09:00
TÜ Eesti Geenivaramu direktor Andres Metspalu biomaterjalide hoidlas koeproovide säilitustünnide juures. Foto: MARGUS ANSU
Ameerikas läbi viidud uuringu kohaselt magavad ligi pooled kassidest ja koertest oma peremehega samas voodis. Ilmselt Eestiski. Selgitamaks loomadelt inimestele kanduvate nakkuste riskitegureid ja parasiitsete zoonooside tegelikku levikut, viivad Maaülikool, Tervise Arengu Instituut ja Tartu Ülikooli mikrobioloogia instituut läbi zoonooside leviku ja riskide uuringu.

„Näiteks parasiiti toksoplasma kannab ca 50% Eesti täiskasvanutest," ütleb veterinaarepidemioloogia professor Arvo Viltrop, programmi TerVE zoonooside leviku uuringu vastutav täitja. „Selle parasiidi levimus on Eestis võrreldes naabermaadega kaks korda kõrgem. Miks see nii on, puudub praegu seletus, analüüsime kogutud andmeid."

Samal teemal

Toksoplasmoos on rakusisese alglooma Toxoplasma gondii poolt põhjustatud parasitaarne haigus, mis võib põhjustada rasedatel nurisünnitusi ja enneaegset sünnitust. Hiirtel muudab toksoplasma käitumist: nende ohutaju kaob, nad muutuvad sõbralikeks ja on niiviisi kassidele kerge saak. Kassidelt levib toksoplasma inimestele.
„Taanlaste uuring näitas, et toksoplasma võib mõjutada ka inimeste suitsidaalset

käitumist: enesevigastuslik käitumine on nakatunute hulgas suurem kui mittenakatunute hulgas," selgitab Viltrop.

Toksoplasma pole ainus loomadelt inimestele leviv nakkus, mida uuritakse: vaatluse all on ka Q-palaviku, leptospiroosi, E-hepatiidi jt nakkuste levikuviisid ja riskitegurid.

Projekti eesmärgiks on soovitada ka seire- ning riskide ohjamise meetmeid.

Zoonooside uurijatele on appi tulnud geenivaramu. „Kuna geenivaramu biopanka on kogutud ka vereplasma proovid, oleme võtnud 1000 juhuslikult valitud proovi ja uurime proovidoonorite nakatumist erinevate haigusetekitajatega, et hinnata elanikkonna nakatumise riske. Selline koostöö tõendab, et geenivaramu projektil on suurepärased väljundid ka muudes valdkondades," räägib professor.

„Geenivaramu biopanga baasil võiks teha veel palju epidemioloogilisi uuringuid erinevate nakkushaiguste suhtes," soovitab Viltrop. „Kuna proovid on kogutud teatud ajavahemikus, ei saa nende kasutamist eriti edasi lükata, sest populatsioon muutub ajas, nakkuste levik muutub, inimeste käitumine muutub. Seega on kogutud proovide kasutamine vajalik just lähiaegadel."