Foto: PantherMedia / Scanpix
Keha
3. jaanuar 2015, 10:08

Lugu ilmus esmakordselt 2010. aasta jaanuari Tervis Plussis.

Mudaravi - Kes? Mis? Milleks? (2)

Milline on taastusravis kasutatav muda? Miks on ta eriline?

Muda tervendav toime oli teada juba Vanas Egiptuses, Eestis on mudaravi tehtud ligi 200 aastat. Haapsalu elanike tähelepanekud muda raviva toime kohta andsid innustust linna arstile C. A. Hunniusele.

Esimene mudaraviasutus rajatigi 19. sajandi algul Haapsalus – C. A. Hunnius võttis muda haiguste ravimisel kasutusele ja nägi üllatavalt häid tulemusi.

Muda on ainulaadne loodusvara, mis on moodustunud paljude aastate vältel mitmesuguste geoloogiliste ja bioloogiliste tegurite toimel. Muda tekkimisel on oma osa spetsiifilistel bakteritel ja protsessi käigus eritub väävelvesinik, mis annabki mudale iseloomuliku lõhna. Muda koostis varieerub piirkonniti. Meil kasutatav Haapsalu

Tagalahe muda on settemuda, mis sisaldab naatriumi, kloori, süsinikku, fluori, joodi ning sulfaat- ja teisi ioone.

Kuidas mudaravi mõjub?

Mudaravi mõjub soojuse abil, keemiliselt ja mehaaniliselt. Soojuse toimel paraneb kudedes verevarustus ja intensiivistub ainevahetus, ka aitab see leevendada põletikke.

Keemiline toime on seotud mudas leiduvate mineraalsete ioonidega ja bioloogiliselt aktiivsete ainetega.

Mudaravi mõjul tekivad muutused närvi- ja südame-vereringesüsteemis, nahas, vere koostises ja ainevahetusprotsessides. Samuti pärsib mudaravi allergilisi reaktsioone.

Oodatav efekt on kroonilise haiguse progresseerumise aeglustumine ja ägenemise vältimine.

Milliste haiguste raviks muda kasutatakse?

• kroonilised liigese-lihaseaparaadi põletikud,
• lülisambahaigused,
• lihasatroofiad,
• traumade ja lõikuste järgsed liited ning armistumised,
• kroonilised nahahaigused (psoriaas, ekseem),
• mõned kroonilised naistehaigused,
• kroonilised eesnäärmepõletikud.

Mudaravile tulijal peaks haigus olema uuritud ja diagnoositud. Enne mudaravi määramist hindab arst veel patsiendi üldist tervislikku seisundit ning kaasnevate haiguste esinemist ja nende raskust. Selle alusel otsustab ta, millises ulatuses ja kui sageli mudaravi ette võtta. Oluline on ka haiguse staadium, mudaravi ei tehta kindlasti haiguse ägedas perioodis ja kohe pärast operatsiooni.

Kas mudaravil on vastunäidustusi?

Jah. Nendeks on palavikuhaigused, kasvajad, verehaigused, II-III astme südamepuudulikkus, mõned neeruhaigused, vaimuhaigused ja tuberkuloos, samuti rasedus.

Kuidas mudaravi tehakse?

Mudaravi tehakse kas kogu kehale või lokaalselt. Võimalik on valida mudavannid või -mähised. Muda temperatuur jääb vahemikku 40–42 kraadi ja protseduur kestab 15–20 minutit. Tavaliselt tehakse mudaravi ülepäeviti. Seda ravi hästi taluvatele patsientidele võib protseduuri teha ka iga päev, kuid mitte rohkem kui 5 korda nädalas.

Soovituslik protseduuride arv on 10–12. Mudaravi põhjustab higistamise intensiivistumist, seetõttu on oluline ravi vältel piisavalt juua. Pärast mudaraviseanssi soovitatakse 1–2 tundi puhata.

Seoses mudaravi järeltoimega võib ravikuuri korrata alles 4–6 kuu pärast. Mudaravile tulles võiks varuda piisavalt aega, sest parim tulemus saadakse optimaalse raviperioodi korral.

Loe lisa www.laine.ee