Külmetavad käed ja jalad ei pruugi olla seotud vaid külma ilmaga, need võivad väljendada mõne organi või organismi muu osa tasakaalutust.Foto: PantherMedia / Scanpix
Keha
4. jaanuar 2015, 11:11

Lugu ilmus esmakordselt 2010. aasta jaanuari Tervis Plussis.

Sõrmed ja varbad kolmes kuumakatlas

Mis määrab, et ühel inimesel on käed-jalad kogu aeg soojad, teisel vaid soojades ruumides ja kolmandal on sõltumata väliskeskkonna temperatuurist sõrmed ja varbad alati külmad?

Külmetavad käed ja jalad ei pruugi olla seotud vaid külma ilmaga, need võivad väljendada mõne organi või organismi muu osa tasakaalutust. Soojemate sokkide või kinnaste asemel on vahel kasu toitumisharjumuste muutmisest, töö ja puhkuse vahekorra reguleerimisest ning organite energiate tugevdamiseks sobivate energeetiliste harjutuste tegemisest.

On loomulik, et krõbeda pakasega kipuvad sõrmed ja varbad külmetama ning kangeks jääma, ent kui ka sooja ilmaga või kahe-kolme kihi villase soki-kindaga ei saa sooja, siis pole põhjus pakases, vaid kusagil mujal. Jäsemete verevarustus määrab, kui külmad või soojad on käed ja jalad. Kui lääne meditsiini järgi tagab verevarustuse süda, siis Hiina meditsiinis on peale südame ka mõned teised elundid selle eest vastutavad.

Meie kehas paiknevad organid nn kolmes katlas. Ülemises katlas, mis jääb diafragmast ülespoole, on süda ja kopsud. Diafragma ja naba vahepeal on keskmine katel, milles põrn ja kõhunääre, ning nabast allpool alumine katel neerudega.

Organismi toimimiseks peavad need kolm katelt töötlema toidu, vedelikud ja õhu kehale vajaminevateks substantsideks. Kui keetmisprotsess toimib tõrgeteta, oleme terved ja meil on piisavalt energiat. Kui aga miski on korrast ära, väljendub see teatud kehaosades.

Kolm katelt, viis kütjat

Jäsemete verevarustuse seisukohast jaguneb organite toime järgmiselt: käed kui keha ülemised jäsemed on ülemise katla, südame ja kopsude mõjusfääris, jalad väljendavad alumise katla ja neerude funktsiooni. Keskmine katel põrna ja kõhunäärmega on vahetelg ülemise ja alumise vahel ning mõjutab mõlemaid – nii käsi kui ka jalgu.

Kui südame ja kopsu yang (soe energia) on nõrk, ei suuda nad piisavalt soojendavat energiat ja verd sõrmedeni viia. Sellisel puhul võib lisanduda südamepekslemine, spontaanne higistamine, väsimus, hääle nõrkus, vesine köha.

Südame või kopsu yangi nõrkuse kõige sagedasemaks põhjuseks on pikaajalised emotsionaalsed probleemid, eriti kurbus ja lein. Südame energiat tugevdab rõõm – rõõm tööst, suhetest jne. Väga hea toimega on energeetiliste võimlemiste, nagu qigongi, jooga jm praktiseerimine.

Kui inimesel külmetavad vaid jalad, siis võib olla süüdi neerude yangi nõrkus. Neeru yangi kurnavad pikaajalised kroonilised haigused, liialdamine seksiga, ületöötamine (eriti füüsiline töö ja treening) ning vale dieet – liigselt külmi ja tooreid toite. Sellisel juhul lisanduvad külmadele jalgadele ka külm ja kergesti väsiv alaselg ning põlved.

Nagu südamegi puhul, sobib neerude tugevdamiseks kõige paremini qigong. Toitudest turgutavad neeru yangi aniis, must pipar, ingver, kaneel, Kreeka pähklid, oad, sibul, küüslauk, lõhe, kana- ja lambaliha.

Kui käte eest vastutavad süda ja kopsud, jalgade eest neerud, siis mõlema külmetamise taga on põrna ja kõhunäärme yangi nõrkus. Põrna mittepiisav yang on tänapäeva ühiskonnas väga sage probleem, põhjuseks vaimse töö liiga suur osakaal võrreldes füüsilisega.

Teine põhjus on piimaproduktide ja toore toiduga liialdamine. Mõlemad neist on oma olemuselt yin-tüüpi toiduained ja ülearusel tarbimisel kipuvad kahjustama yang-energiat.

Lisaks külmetavatele jäsemetele võib põrna yangi nõrkuse korral esineda kaalutõus, kõhulahtisus, isutus ning pidev väsimus. Põrna ja kõhunäärme yangi aitab tugevdada vaimse töö (ka õppimise) tasakaalustamine füüsilise töö ja treeninguga. Toiduainetest sobivad ingver, kaneel, riis, sibul ja datlid.