Solaarium on ohtlik, sest pakub päikesega võrreldes palju kiiremat päevitust: ühe seansiga on võimalik saada 20 korda suurem kiirgusdoos kui Vahemere ääres keskpäeval.Foto: PRIIT SIMSON
Evelin Kivilo-Paas 4. jaanuar 2015 14:18
Nahavähk on üks sagedasemaid pahaloomulisi haigusi valgenahalistel. Õnneks on seda aga võimalik ravida, kui oskad end jälgida ja lähed õigel ajal arsti juurde.

Kuidas ennast selle haiguse eest kaitsta, selgitab Ida-Tallinna keskhaigla dermatoveneroloog Pille Konno.

Solaariumi peetakse üheks naha suuremaks vaenlaseks, kuid üsna sageli soovitatakse enne päikesereisile minekut nahk solaariumis n-ö ette valmistada. Mida arstina selle kohta ütlete?

Ei saagi aru, kuidas selline arusaam on üldse levinud. Võrdluseks tooksin alkoholitarbimise – selle kahjulikkusest on ju kõik teadlikud. Kas siis suureks peoks, kus tõenäoliselt pruugitakse kangemaid jooke, tuleks juba nädalaid valmistuda, et maks saaks võimalikult suure koguse mürki lagundamiseks? Tervisekäitumises võib päevitust võrrelda pohmelliga.

Päikesereisile minekuks peaks aga ettevalmistusi kindlasti tegema. Kaasa tuleks võtta pikkade käistega õhku läbilaskvast kangast pluus ja pikad püksid või seelik, sest riietus on parim kaitse intensiivse päikesekiirguse vastu. Unustada ei tohiks peakatet, päikeseprille ja päikeseblokaatorit. Arstina ütlen, et solaarium ei ole soovitatav.

Miks on solaarium nii ohtlik?

Solaarium pakub päikesega võrreldes palju kiiremat päevitust, ühe seansiga on võimalik saada 20 korda suurem kiirgusdoos kui Vahemere ääres keskpäeval.

Kuna päikesereisidel käib aina rohkem inimesi, siis kas olete täheldanud ka probleemide suurenemist? Millised on levinumad mured?

Arsti poole pöördutakse päikesepõletuste, tursete ja villidega või pigmentatsioonihäiretega. Ega siis keegi ju endale meelega halba tee, kuid liigse päikese tõttu võib nahk laiguliseks muutuda.

Kuidas peaks inimene ise oma nahka jälgima?

A – asümmeetria, neevuse ühe poole kuju erineb teisest.
B – sünnimärgi serv on ebakorrapärane, sakiline, hägustunud.
C – erinevad värvid sünnimärgis.
D – tavaliselt on kõige pahaloomulisemad nahakasvajad melanoomid suuremad kui 6 mm, kuid nad võivad olla ka väiksemad.
E – sünnimärk on kasvanud, muutunud on servakontuur ja värvus.

Kas endal on palja silmaga võimalik eristada, et sünnimärk pole tavapärane ja seda tuleks lasta arstil kontrollida? Millal teeb arst dermatoskoopia ja võtab koeproovi?

Ennast jälgides saab väga paljudel juhtudel kasvaja ise avastada. Jälgida tuleks neevusi (rahva seas tuntud sünnimärkidena), mis ülejäänutest tunduvalt erinevad ning mille värvus, kuju või suurus on muutunud. Kasvaja kasvab – kui neevused on aastaid muutusteta, on vähetõenäoline, et tegu on vähkkasvajaga. Kui neevus pole tavapärane, on seda võimalik uurida dermatoskoobiga ja vajadusel leid salvestada.

Düsplastiliste ehk muutunud neevuste puhul on vahel väga keeruline otsustada, millal oleks õige aeg opereerida. Sellistel juhtudel on vaja uuesti kontrollida 3, 6 või 12 kuu pärast. Kui muutus süveneb, soovitame operatsiooni ja kindlasti koeproovi.

Mida soovitate inimesele, kelle nahale aasta-aastalt lisandub uusi neevusi, hoolimata sellest, et ta järgib mõistliku päevitamise põhimõtteid?

Neevuste teke on seotud naha fototüübiga, see on geneetiliselt määratud, kuidas nahk päevitamisele reageerib. Neevused tekivad päevitamise tagajärjel, suures osas on nende teke seotud lapseeas saadud doosi suurusega.

Kurb fakt

Igal aastal avastatakse maailmas 2–3 miljonit naha sarvkihist lähtunud vähki ning ligikaudu 132 000 melanoomi. Haigestumine nahavähki suureneb osoonikihi vähenemisega stratosfääris. Eestlased käivad viimastel aastatel üha rohkem reisimas ja noored palju solaariumis, seetõttu kasvab nahavähki haigestumine pidevalt. Vähiregistri andmetel on mittemelanoomne nahavähk Eesti naiste seas tõusnud teisele kohale rinnavähi järel.

Allikas: Eesti Vähiliit