Keha

Kroonilisest uneotsijast sai uinuja (15)

Maarit Laane , 3. jaanuar 2015, 17:31
Foto: PantherMedia / Scanpix
Nii kaua kui mäletan, olen olnud krooniline uneotsija: raskused magamajäämisega, pikad unekatkestused, mõnikord öö jooksul unematiga ei kohtugi. Lahendus tuli aga mõni aeg tagasi täiesti üllatuslikult.

Minu tavapärane magamaminekurutiin: olen tihti voodimineku eel nii kohutavalt väsinud, et silme eest on kirju ja mõtted kõik kokku kiilutud. Üsna varsti pärast pea padjale panemist tunnen aga, kuidas väsimus lahtub ning mõtted muutuvad aina selgemaks. Mõne aja pärast olen täiesti virge.

Samal teemal

Või siis jään magama, kuid tunni-poolteise pärast on silmad lahti ning vahin tundide kaupa pimedusse. Kuna ma hommikuti vara tõusma ei pea, siis selle pärast ei stressa. Vahel tunnen isegi, et täitsa hea – saan kõik, mis vaja, järgmiseks päevaks valmis mõelda. Olen ennast lohutanud ka mõttega, et küllap on mu organism nutikas ning annab ajule tillukesi puhkepause, mida mu mõistus ei salvesta.

Harjusin aastatega oma kehva unega, kuigi aeg-ajalt tekkis perioode, kus öisest pimedusse vahtimisest sai villand. Tõusin, võtsin raamatu, kuid lugemisest ei tulnud mitte midagi välja: silmad ja mõistus olid selleks ikka liiga väsinud.

Kättesaamatu muinasloona tundusid jutud inimestest, kes magavad kogu öö nagu notid: uinuvad juba enne, kui põsk vastu patja vajub, ning kui nad silmad avavad, on hommik. Minu meelest on nad maailma kõige õnnelikumad inimesed, vaatamata sellele, et neid võib ju päeviti painata suur murekoorem.

Eriline unetu eksemplar

Periooditi püüdsin probleemiga aktiivselt tegeleda: ostsin apteegi käsimüügist unesoodustajaid. Tulemust ei mingit, sest nagu ka unearst hiljem kinnitas, on tegu toidulisanditega, millel vähemalt kroonilise unetuse all kannatajale toimet ei ole.

Soovitati uinumiseelset sauna. Tagajärjeks oli reipuse tõttu vahele jäänud öö, millest järeldan, et olen hommikusaunainimene.

Sooja piima ja mee segu ning rahustavad teed ei meelitanud samuti unematit ligi, õhtune söögist loobumine ei toiminud. Silmad kinni lambaid loendada oleks ma võinud tõenäoliselt hommikuni, aga tüdinesin viiesajani jõudes ära.

Viimaks otsustasin unespetsialisti poole pöörduda. Selle visiidi tulemusel hakkasin ennast eriti haruldaseks eksemplariks pidama, sest harilike krooniliste unehäirete põhjuste hulgast ei suutnud ma endal tuvastada ühtki.

Olen arstiga päri, et kahjuks haaratakse probleemide lahendamise asemel antidepressantide järele, kuid minu unetuse korral oleks seesugune tegu ilmne rumalus ja kuritegu tervise suhtes. Aga... tervisele käib ju ka see, kui ööst öösse magamise asemel küljelt küljele väherda.

Uneime melatoniinitabletiga

Mõned kuud tagasi olin Ameerikas heal sõbral külas. Toidupoes päikeseblokaatorit otsides sattusin ravimiriiulite vahele ning sõber ütles, et kõik tema Euroopa külalised ostavad siit kaasa purgitäie melatoniinitablette. Et Euroopas on need saadaval vaid retseptiga, aga ameeriklased võtavad neid juba aastaid igasuguste unehäirete vastu. Kikitasin selle jutu peale kõrvu ning poetasin ühe purgikese ostukärusse: küll hiljem uurin, millega tegemist.

Eestis leidsin ravimiameti ravimiinfo bülletäänist nr 17 põhjaliku info, milles muu hulgas märgitakse: “Melatoniini sissevõtmine õhtul vähendab magamaminemiseks kuluvat aega, suurendab une kestvust ja kvaliteeti. /.../ Erinevalt traditsioonilistest uinutitest ei vähenda melatoniin REM-une kestvust, vaid koguni pikendab seda. /.../ Melatoniin on üks tugevam organismis esinev vabade radikaalide püüdja. /.../ Melatoniinil on olemas teatav toime immuunsüsteemile. /.../ USAs on melatoniin väga populaarne ja alates

1994. aastast saadaval käsimüügiravimina. Selle aja jooksul ei ole melatoniinil registreeritud ühtegi ohtlikku kõrvaltoimet. /.../ Melatoniin ei põhjusta sõltuvust.”

Suur hulk täiesti positiivset infot andis mulle julguse Ameerika toidupoest ostetud tabletipurgi kaas avada ja asi järele proovida. Tulemus hämmastas mind sedavõrd, et ajendas sedasama kogemuslugu kirjutama: ma jään õhtul magama ning magan hommikuni. Vahetevahel ärkan öö jooksul lühikeseks ajaks, kuid mõne aja pärast olen taas une võimuses. Ärkan hommikul virge ja värskena. Varem olin sunnitud ennast uimasena voodist välja ajama ning võttis omajagu aega ning kohviga turgutamist, enne kui päev alata sai.

Võimalik, et olen inimene, kelle organism toodab melatoniini liiga napilt: immuunsüsteemi toimimiseks piisab (olen väga harva haige), ent une kohale võlumiseks mitte – seda muidugi võin vaid oletada. Fakt aga on see, et kolmemilligrammise tableti sissevõtmine on minusuguse uneotsija muutnud õnnelikuks uinujaks.

Mis on melatoniin?

Melatoniin on inimese käbinäärmes sünteesitav hormoon, mille tootmine käivitub õhtul pärast pimeduse saabumist, saavutab maksimaalse taseme öösel kella kahe ja nelja vahel ning hakkab siis vähenema. Lastel on selle hormooni sisaldus veres suurem kui keskmiselt täiskasvanutel, kuid vanemaealistel hormoonitase langeb.

Melatoniini peamiseks üles­andeks organismis on ööpäevase rütmi ja une-ärkveloleku tsükli koordineerimine.

Populaarne, kuid tõestamata
Nõmme kliiniku perearst Reet Raamat

Meil on melatoniin retseptiravim, Eestis on praegu ametlikult registreeritud vaid üks seda toimeainet sisaldav preparaat. See on pika toimega ravim, mille igas tabletis on kaks milligrammi pikaajaliselt vabanevat melatoniini. Tableti kasutamise näidustuseks on registreeritud üle 55aastaste unehäired, mida iseloomustab une halb kvaliteet.

Ravimit võetakse 21 päeva igal õhtul. Kõrvalnähuna võib ravim tekitada päevast uimasust, ärrituvust, peavalu. Seda preparaati on proovitud ka õhtuses vahetuses töötavatel ja vahelduva tööajaga inimestel unerütmi korrastamiseks ning reisimisel läbi mitme ajavööndi, mis põhjustab une-ärkveloleku rütmi häirumist, kuid ametlikku näidustust selleks ei ole.

Melatoniini ei soovitata lastele, rasedatele, rinnaga toitvatele naistele, glükokortiko­steroide kasutavatele haigetele, raskete psüühiliste haigustega, epilepsiaga, raskete allergiliste või autoimmuunhaigustega ning veresüsteemi kasvajatega patsientidele. Iga melatoniini sisaldava ravimi puhul tuleb kindlasti enne tarvitamist läbi lugeda infoleht ja võimaluse korral oma perearstiga nõu pidada.

15 KOMMENTAARI

n
Narkomaan 14. august 2017, 21:36
Kahju, et tänapäeval pole ikka abi elementaarsele unetusele. Olen käinud läbi igasugused arstid , ka proovinud artikklis mainitud imerohtu aga ei aita...
(loe edasi)
1
7. jaanuar 2015, 20:34
1 mg melatoniinikapslid on käsimüügis, suur purk. Vähemalt aasta aega. Lihtsalt tiuleb küsida. Ja kui ei tea, siis seleks on reviminfo.ee, kust vaadata,.
Loe kõiki (15)

TOIMETAJA

+372 5199 3733
sirje.maasikamae@ohtuleht.ee

TELLIMINE JA KOJUKANNE

+372 666 2233
tellimine@ohtulehtkirjastus.ee

REKLAAM JA KUULUTUSED

+372 614 4100
reklaam@ohtulehtkirjastus.ee