Meeled

Lugu ilmus esmakordselt 2010. aasta jaanuari Tervis Plussis.

Ma luban uuel aastal... 

Pamela Eesmaa, 1. jaanuar 2015 10:00
Foto: PantherMedia / Scanpix
...olla parem, jätta maha suitsetamine, võtta kaalust alla, tuua endale varjupaigast lemmik, lõpetada ülikool jne. Ja aasta lõpul mõtleme sellele, mida 1. jaanuaril lubasime – plaanid jäid plaanideks. Miks ometi?

Kui palju kordi oleme vana-aastaõhtul hõisanud kõva häälega selliseid tõotusi, aga järgmise aasta lõpus olnud ikka samas punktis, kust alustatud sai?

Psühholoog Maris Kaurov selgitab, et lubaduste andmine on üks vanimaid inimestele omaseid käitumisviise, mis nõuab koostöövalmidust, usaldust ja partnerlust. “Kuigi paljudel lubadustel ei ole seaduslikku tausta, põhineb suur osa igapäevaseid sotsiaalseid situatsioone just neil. Teistele ja endale antud lubadusi võidakse kas täita või siis murda.”

Eks ole palju lihtsam lüüa käega, kui lubadustega ei ole seotud leping või suur rahatrahv – ah, küll ma teinekord teen!

Teadus tunneb lubadusemurdjaid

Samal teemal

Kas sina või su sõber täidate oma lubadust või mitte, võib olla ennustatav. Zürichi ülikooli teadlaste äsjasest uuringust selgus, et aju aktiveerumise muster lubab prognoosida, kas inimene peab sõna.

Tulemused näitasid, et lubaduse murdmine aktiveeris teatud ajupiirkonna (piirkond, mis mängib rolli emotsioonide ja kontrolliprotsesside puhul). Lubadusemurdjal vallandab ausa vastuse (“kavatsen lubadust murda”) allasurumine emotsionaalse konflikti, mis peegeldub aju aktiveerumise mustris.

Aju “reetlik” käitumine võimaldab seega juba lubaduse andmise momendil eraldada sõnapidajad sõnamurdjatest. “Nii hakkab tõeks saama ulmefilmis “Minority Report” esitatud visioon,” viitab Kaurov linateosele, kus hoitakse ära kõik mõrvad, sest tulevikku nähakse ette ja kurjategijad vahistatakse enne, kui nad jõuavad kedagi tappa.

Sama võib juhtuda ka tegelikkuses. Neuroteadlase Thomas Baumgartneri sõnutsi hakatakse vastavaid aju­skaneeringuid tegema eelkõige kuritööde ärahoidmiseks. “See huvitav avastus ei aita aga tavainimest endale antud (uus­aasta)­lubaduste täitmisel,” nendib psühholoog. “Peame olema iseenda eksperdid ning see eeldab mõningaid teadmisi ja ausust.”

Kirja võim

“Tegelikult on see tunne petlik. Liigume pidevalt mingis suunas, oleme paratamatult seotud varem langetatud otsustega. Endale tõotuste andmine võiks lähtuda sisemisest soovist, mitte aga levinud traditsioonist loopida uue aasta alguses tühje luba­dusi.”

Kõigil on suuremad ja väiksemad unistused, sealhulgas ka uue aasta eel. Maris Kaurov soovitab unistuse täitumiseks sõnastada see eesmärgina. “Erinevalt unistusest, mis kujutab endast lennukat uit­mõtet, saab eesmärki kindlalt piirit­leda.”

Kirjalik eesmärkide püstitamine on psühholoogi sõnul kõige kindlam variant, nii muutub soovituni jõudmise protsess kontrollitavaks. “Paljud kardavad võimalikku ebaõnnestumist, seepärast ei hakka üldse sihte seadma. Paljud ei saa aru, kuidas mingi eesmärk neid elus edasi aidata saab. Nad ei mõista, et see on eeldus oma elu teadlikuks juhtimiseks,” räägib Kaurov.

Alusta esimesest sammust!

Kui sa midagi väga tahad, ära takistustest heitu. Ära pööra tähelepanu sellele, et sinu eesmärgid ja nendega seotud lubadused võivad olla teiste jaoks marginaalsed. Peaasi, et sina pead neid oluliseks!

“Eesmärk pole ju selleks, et teistele muljet avaldada, pigem ikka selleks, et oma tegevusi ja mõtteid korrastada,” julgustab Kaurov. “See ei pruugi olla midagi käegakatsutavat, midagi materiaalset. See võib olla ka mingi seisund. Kui oled lõpuks (pärast unistuste üle juurdlemist) otsustanud, mida tahad, siis kirjuta üles, mida eesmärgini jõudmine sulle annab.” Näiteks kaalu langetades: kena välimus, parem tervis, rahulolu enesega, suurem jõudlus, mahtumine lemmikteksadesse jne jne.

Selline loetelu aitab kontrollida, kas tegu on ikka su isikliku eesmärgiga või näiteks sooviga “ära panna”, suurustada, kellegi tegevust takistada vms. Edasi võib üles kirjutada peamised takistused, mis tuleb ületada. Lõpuks pane kirja loetelu oma teadmistest ja oskustest, mida läheb vaja konkreetse eesmärgi saavutamiseks. “Nii saad testida, kui realistlik su eesmärk on. Kui selgub, et teadmisi ja oskusi on selle jaoks piisavalt, võid kaaluda ka suurema ülesande püstitamist,” juhendab Kaurov. “Vastupidisel juhul tasub end täiendada või siis eesmärki vähendada. Kogu planeerimistööl pole aga mingit mõtet, kui ei astuta esimest sammu.”

Eesmärgi püstitamine
• Algatuseks pane oma lubadus või unistus vabas sõnastuses kirja.
• Edasi kujutle, et see unistus on juba täitunud. Kas oleksid siis õnnelikum, millised su vajadustest oleksid rahuldatud? Ega ole tegu mingi kinnisideega minevikust?
• Olles veendunud, et unistuse täitumine parandab tunduvalt su elukvaliteeti ning on sulle vajalik, määratle üksikud sammud, mis viivad sind järk-järgult eesmärgi täitumiseni.
• Sea ka ajalised piirid!
• Iga vaheetapi eduka läbimise puhuks mõtle välja (ja pane kirja) mingi preemia!
• Loe ja täienda enda kirjutatut iga päev.
• Kui eesmärk on muutunud saavutatavaks, sõlmi iseendaga kirjalik leping.
• Võid protsessi kaasata ka pereliikme või hea sõbra. Nii muutub asi ametlikumaks ning esialgsest unelevast mõttest on saanud kindel plaan.
Allikas: psühholoog Maris Kaurov

“Sõidame, üks jalg gaasil, teine piduril!”

Uusaastalubadusi ei suudeta tavaliselt täita, sest need on tihti läbi mõtlemata ega ole kuigi tõsised.

Teiseks ei teadvustata sisemisi, üksteisega vastuolus olevaid vajadusi ja uskumusi, millele need tuginevad. Nii sõidetakse tihti läbi elu, üks jalg gaasil, teine piduril.

Kolmandaks on kindlasti paljudel probleeme tahtejõu ja enesedistsipliiniga.

Mida soovitada? Oma elu kui terviku üle tihedamini järele mõelda ning siis valida välja eesmärgid, mis on tõesti tähtsad ning mis üksteisega konflikti ei lähe.

Kui suurem lubadus anda, tuleb sellega seotud tegevused kalendrisse kirja panna. Siis on õnnestumise tõenäosus kohe ka suurem.

Lihtsamaid tegevusi pole tõesti väga vaja sada aastat kaaluda. Samas on enamik millegi mahajätmise või uue alguse asju seotud mingi senise käitumisega. Hea idee on endale teadvustada, milliseid vajadusi senine käitumine (näiteks suitsetamine või mittesportimine) rahuldab, ning mõelda, kuidas uues olukorras samad vajadused muul moel rahuldatud saaks. Ilma selleta naaseb vana käitumine kiiresti.

Läbimõtlemise all pean silmas ka seda, milline on (ajaline) ressurss oma lubaduse pidamiseks. Uue aasta eufoorias lubatakse endale paljusid asju, mille jaoks tuleb teiste (seniste) tegevuste ja kohustuste arvel aega võtta. Kui tegelikus elus asjad konflikti lähevad, tekib taas probleem ning uusaastalubadus kipub ununema.

Oma eesmärgi ja lubaduse meeles hoidmine on hea mõte. See tasub endale nähtavale kohale kirja panna või veelgi parem – sisenduse kaudu sõna otseses mõttes pähe ja südamesse õppida.

Peep Vain, koolitaja ja ettevõtja