Lapsed

Uuri jooniselt, milline on Eesti laste aktiivsus võrreldes Euroopa teiste riikide lastega

Eesti laste kehaline aktiivsus ei ole tervise säilitamiseks piisav 

Toimetas Silja Paavle, 5. jaanuar 2015 09:20
Lapsed osalevad meeleldi rahvaspordiüritustel, kuid tervise säilitamiseks sellest ei piisa.Foto: ALDO LUUD
Tervise Arengu Instituudi osalusel läbi viidud uuringust selgub, et enamus Euroopa, sealhulgas ka Eesti lastest ei ole kehaliselt piisavalt aktiivsed.

Rahvusvaheliste soovituste järgi on lastele vaja vähemalt 60 minutit mõõdukat kuni tugevat kehalist aktiivsust päevas. Eestis oli tervise säilitamiseks optimaalsel määral aktiivsed vaid 13% 2-10-aastastest tüdrukutest ning 27% poistest.

Samal teemal

TAI on alates 2007. aastast osalenud üle-euroopalises laste terviseuuringus IDEFICS, milles uuriti üle 10 000 lapse kaheksast Euroopa riigist. Uuringu käigus mõõdeti ka laste kehalist aktiivsust, mille tulemustest ilmus hiljuti kokkuvõte ajakirjas International Journal of Obesity.

„Kui soovitustele vastavalt (st vähemalt 60 minutit mõõdukat kuni tugevat aktiivsust) käitus 13% uuringus osalenud Eesti tüdrukutest ja 27% poistest, siis ka teistes uuringus osalenud maades oli olukord samalaadne," selgitas TAI teadur Kenn Konstabel. „Tüdrukutest olid vähemalt 60 minutit aktiivsed 2-15% ja poistest10-34%. Aktiivseimad tüdrukud on Rootsis ja poisid Belgias, kõige vähem aktiivsed on tüdrukud Küprosel ja poisid Itaalias."

Konstabel lisas, et uuringust tuli samuti välja, et maades, kus lapsed on kõige vähem aktiivsed, on ka ülekaaluliste laste protsent suurim. „Kõigis maades olid tüdrukud oluliselt vähem aktiivsed kui poisid.“

Uuringus jaotati laste päevane aktiivsus kolmeks kategooriaks: mõõdukas kuni tugev aktiivsus (nt jooksmine või trenn), kerge aktiivsus (nt kõndimine) ja isumine. Kui mõõduka ja tugeva aktiivsuse osakaal vanuse kasvades pisut suurenes (2-aastastel poistel keskmiselt 24 minutit päevas, 10-aastastel keskmiselt 48 minutit päevas), siis palju rohkem kasvas istudes veedetud aeg (vastavalt 237 ja 378 minutit), samuti kahanes kerge aktiivsus (vastavalt 410 ja 360 minutit).

Varasemast on teada, et istudes veedetud aeg suureneb Eesti lastel ka peale 10. eluaastat, kuid mõõdukat kuni tugevat aktiivsust jääb kooliealistel lastel iga aastaga vähemaks. Samuti on nädalavahetustel aktiivsus enamasti väiksem kui tööpäevadel.

Kehaline aktiivsus on oluline optimaalse tervise tagamiseks: see mõjutab nii südame-veresoonkonna tervist, luutihedust kui ka ülekaalulisuse tõenäosust, samuti aitab üle saada stressist.

 

Allolev joonis näitab soovituste järgimist maade kaupa. Roheline osa kujutab lapsi, kes on aktiivsed vähemalt tund aega päevas, kollane osa neid, kes on aktiivsed pool tundi kuni tund päevas.