Tegutse just nii: tervislik eluviis tõrjub vähki (1)

Vähki haigestumine kasvab kogu maailmas ja ka Eestis üha, igal aastal avastatakse Eestis üle 6000 vähi esmajuhu. Vähi seisukohalt esinevad inimese kehas kahesugused muutused: geneetilised mutatsioonid, mille inimene pärib oma vanematelt, ja sporaadilised muutused, mis võivad elu jooksul tekkida ja aegapidi kuhjuda.

Geenitehnoloogiaettevõtte Asper Biotech vanemteadur Katrin Sak selgitab: “Kui inimene sünnib geneetilise mutatsiooniga, mis põhjustab näiteks soolevähi arengut, siis tõenäosus, et soolevähk tekib, on üsna suur. Haigust ennetada saab vaid teadliku meditsiinilise kontrolli ja õigeaegse sekkumisega. Sellised vähitüübid arenevad enamasti välja üsna noores eas, tavaliselt enne viiekümnendat eluaastat. Sporaadilised muutused, mis tekivad organismis elu jooksul, on tunduvalt paremini ennetatavad ja seeläbi on haigus ajas edasi lükatav. Sporaadilisi muutusi ja neist tulenevat vähkkasvajat järeltulevad põlved ei päri.”

Infektsioonid ja põletikud

Vähi tekkimisel mängivad seega rolli erisugused tegurid: päritud geenimuutused, toitumine ja eluviis üldse, infektsioonid ja põletikud ning keskkond, kus inimene viibib. Kui üks neist teguritest on piisavalt võimas või loob haigusele soodsa pinnase mitme teguri ühismõju, võibki vähk alguse saada.

Katrin Sak täpsustab: “Vähk võib tekkida, kui DNAs toimuvad muutused, viimaste tõenäosus suureneb, kui rakud jagunevad tihedamini. Põletikest paranemisel toimub rakkude jagunemine sagedamini kui tavaliselt ja vähioht on suurenenud.”

Mõnede vähiliikide tekitajad on aga viirused või mikroorganismid. Katrin Saki sõnul on näiteks 80% maksavähi juhtumitest põhjustanud B-hepatiit, suur osa emakakaelavähi ja umbes veerand suuõõnevähi juhtudest saab aga alguse papilloomiviiruse kindlatest tüvedest. Pahategijaid on teisigi.

Ka immuunsüsteemi nõrgenemisel on vähi tekkes oma osa. Seega tasub terviseprobleemide suhtes tähelepanelik olla ning vajadusel end ravida ja mitte lasta haigusel omasoodu kulgeda.

“Väga oluline on kinni pidada õigest elurütmist ja magada regulaarselt samadel aegadel. Kui inimene magab täielikus pimeduses, toodab tema ajus olev käbinääre melatoniini,” selgitab Sak. “Melatoniin omakorda pärsib inimese organismis östrogeeni tootmist ja loob sedasi kaitse rinnavähi eest. Seetõttu on tähtis magada täielikus pimeduses. Naistel, kes on pimedana sündinud, esineb rinnavähki kuni 70% vähem kui nägijatel.”

Vähki saab ennetada ja edasi lükata

Väga suur osa vähi kujunemises on keskkonnamõjudel. Riskikäitumine võib pahaloomulise kasvaja teket soodustada. Ent kui loobuda suitsetamisest, piirata alkoholi tarbimist, elada turvalist ja tervet seksuaalelu, on tihti võimalik haigust isegi vältida.

“Kui aga rase naine suitsetab, siis võib see lootel tekitada selliseid geenimutatsioone, mis suurendavad nii vere- kui ka kopsuvähiriski, sest suitsutoksiinid imbuvad läbi platsenta. Rasedusaegse alkoholi tarvitamise korral on naissoost järeltulijail täheldatud rinnavähiriski kasvu,” räägib Sak.

Oluline tegur on ka füüsiline aktiivsus. Üha levinum tüsenemine ja rasvumine soodustab kasvajate arengut.

Sobimatu toit

Üks vähihaiguse põhjusi võib olla ka tervisele ohtlike ainete hulk meie igapäevaelus. Paar aastakümmet tagasi söödi vaid oma peenralt võetud köögivilja, ent nüüd on poes müüdavate toiduainete parema väljanägemise ja säilivuse nimel tarvitusele võetud mitmesuguseid, sageli ka tervisele ohtlikke aineid.

“On näidatud, et margariinides, õlides, maiustustes, kartulikrõpsudes, nätsus ja mujalgi kasutatav lisaaine E 320 (BHA ehk butüülhüdroksüanisool) võib põhjustada vähki.”

Kindlasti tuleks piirata küllastatud rasvade ja rafineeritud süsivesikute rikka toidu tarbimist. Toiduvalmistamisel peaks silmas pidama, et ka mõningate toidu töötlemise viiside, nagu marineerimise, grillimise ja suitsutamise korral võivad moodustuda vähkitekitavad ehk kantserogeensed ained. Eelistada tasub toidu hautamist, keetmist ja aurutamist.

Inimestel, kes söövad regulaarselt viis kuni üheksa portsu puu- ja juurvilju päevas, on täheldatud vähi esinemist kaks korda vähem kui neil, kes puu- ja juurvilju ei armasta. Süüa tuleks muidugi puhtaid kodumaiseid või imporditud mahevilju.

Hormoonid ja vähirisk

Rinnavähi teket soodustavad muu hulgas ka suukaudsed hormonaalsed rasestumisvastased vahendid, mida seetõttu ei soovitata kasutada üle poole aasta järjest, paneb Katrin Sak naistele südamele. Rinnavähi tõenäosust suurendavad ka muud hormonaalsed tegurid, nagu varane menstruatsiooni algus, hiline menopaus, lastetus või esimese lapse sündimine üle 35 aasta vanuselt, aga ka hormoonasendusravi.

Saki sõnul soodustavad vähi teket ka kokkupuuted keskkonnast pärinevate ainetega, mille toime sarnaneb naissuguhormoon östrogeeni omaga. Need ained on võimelised takistama selle hormooni seondumist vastavate retseptoritega. “Plastkarbis oleva toidu soojendamisel mikrolaineahjus võib toitu imenduda ühend nimega bisfenool A, mil on naise organismis östrogeeni toimet matkivad omadused,” selgitab Sak. “Sellepärast ei tohiks soojendada ka imikute jooki plastlutipudelis. Ka plekist konservipurkides leidub bisfenool A-d, mis organismi sattudes võib luua vähile soodsa pinnase.”

Päikesekaitsekreemid ei pruugi olla ohutud

Melanoomi esinemine on kogu maa­ilmas võrreldes 1935. aastaga kasvanud peaaegu 18 korda. Põhjuseks tõenäoliselt päikesekiirgus, solaariumid, aga võimalik, et ka mõnede kreemide, sh päikesekaitsekreemide ülekasutamine.

“Liigne päikesekaitsekreemide kasutamine võib nahas blokeerida D-vitamiini moodustumise, D-vitamiinil on aga vähiennetuses tähtis roll. Lisaks on nii päikesekaitse- kui ka pruunistuskreeme testitud enamasti vaid naha pealispinna suhtes, kuid see, kuidas kreemid läbi naha imendudes organismis mõjuvad, pole veel täpselt teada,” selgitab teadur.

Kahjulik mõju võib olla kreemidesse säilitusainetena lisatavatel parabeenidel. Ka need ühendid matkivad organismis naissuguhormoon östrogeeni ja soodustavad hormoonsõltuvate kasvajate teket. Enamikul rinnavähipatsientidel on eemaldatud kasvajakoest leitud parabeene.

Allikad: Katrin Sak, AS Asper Biotech vanemteadur, Eesti Vähiliit www.cancer.ee, Tervise Arengu Instituut www.terviseinfo.ee