Kontakt ürgse minaga! Kuidas see veel käib? (5)

"Ei ole midagi, mida inimene PEAB tegema," kinnitab kinesioloog ja metameditsiini konsultant Lea Tõnts kõhklemata. "Peab-tegemised tekitavad pingeid."

Tõntsi sõnul saavad kõik haigused alguse sellest, kuidas inimesed reageerivad nende elus ette tulevatele šokiolukordadele. "Kui elu on täis pingeid, vihastamisi, pikaajalisi stressisituatsioone ja ülereageerimisi, lähevad ajus nõrgemad kohad aktiivseks. Need hakkavad kehas, vastavas organis tekitama kas rakkude juurdekasvu (vähk, muud kasvajad) või rakukadu (luuhõrenemine, hamba­augud)."

Talvel tuleb puhata

Tõntsi arvates on kõik haigused mitu korda kõrgema intellektiga kui inimene, mistõttu on haigused meile vaid signaaliks, et elu on tugevalt kreenis ning on vaja pilk enda sisse pöörata ja vaadata, kas on tarvis midagi muuta või mõni emotsioon lahendada.

"Inimkond on kogu oma hädade põhjuseks pidanud tegureid, mis tulevad väljastpoolt. Toit teeb paksuks, külm haigeks jne. On aeg need tõekspidamised ümber lükata."

Praegusel ajal tõttavad paljud külmast kanged eestlased soojale maale konte soojendama ja meeleolu turgutama. Tõnts sõnab, et detsembrist jaanuari lõpuni pole see sugugi tark otsus.

Ürgsetest aegadest peale on põhjamaa inimesed rabanud suvi läbi tööd teha ning puhanud keset pakatavat talve – nii on ka organism harjunud talvise hingetõmbeajaga. Nüüd on aga vastupidi: talvel vihutakse tööd teha ning alles suvel lastakse rihm lõdvemaks.

"Talvel on kogu organismi elurütm kerges uinakus ja maks funktsioneerib talvel hoopis teises rütmis kui suvel," selgitab metameditsiini nõustaja.

Keha reageerib tunnetele

Metameditsiin põhinebki sellel, et inimese kehaga toimuv on ajust juhitud ja kõik välisfaktorid on vaid tagajärg, põhjused aga ikka meie endi sees.

Tõnts toob metameditsiini lahti­mõtestamiseks ühe näite. Oli abielupaar, naine-mees, võtnud aja maha ja elanud veidi lahus. Ühel päeval kutsus mees naise õhtusöögile, naine rõõmustas.

Õhtueine kaunis vanalinna restoranis kulges naise jaoks muretult, mees tellis punase veini, laual oli veel krevetisalat, mida naine hiljem selgelt mäletas. Seejärel teatas mees ootamatult, et lahkub kodust jäädavalt. Naisele oli see šokk.

"Kui inimene elab läbi šokiolukorra, siis konflikti hetkel muutub kogu keha hormonaalne seisund ja organism läheb üle häireseisukorda," selgitab Tõnts. "Silmapilguga mõjutatakse meie tundeid, aju ja teatud organit. Sel ajal tehtud ajupildilt oleks näha, et selles ajuosas, mis on seotud vastava emotsiooniga, tekib otsekohe ümmargune, puu aastaringe meenutav kujutis. Seda muudatust ajukoes kutsutakse releeks."

Nii on tunded justkui programmeerijad, aju kompuuter ja keha masin, mis reageerib automaatselt programmile.

Tol hetkel salvestusid naise ajusse ja kehasse kõik lõhnad, pildid, helid ning 12 aastat ei suutnud ta juua punast veini ega viibida hämaras ruumis. Aastaid hiljem sai ta ka rinnavähi diagnoosi. Naine käis küll operatsioonil, kuid otsustas sügavamalt endasse vaadata. Tee viis Lea Tõntsi juurde.

Räägi haigus endast välja

Paranemine metameditsiini meetodite toel sarnaneb veidi psühholoogi abiga. Inimene hingab end rahulikuks, kujutab ette olukorda, kus šokk aset leidis, räägib oma tunnetest ning vabastab keha, hinge ja vaimu haiget tegevatest emotsioonidest.

"Üks põhilisi põhjusi, miks releed ajus aktiivseks jäävad ja keha mõjutama hakkavad, on see, et inimene ei räägi oma läbielamistest ja sellega kaasnenud tunnetest," tõdeb Tõnts.

Metameditsiini nõustaja sõnul on kõik allergiad tulnud šokiolukordadest. Üks näide sellest võib olla ka väike laps, keda sunnitakse sööma. Isa lööb käratades rusikaga lauale, mille tagajärjel laps ehmub ning tema meeled salvestavad kõik ümbritseva: laual oleva toidu, valguse, helid, mis hiljem võivad osutuda päästikuteks ja tekitada nn allergilisi reaktsioone.

Tõntsi sõnul võib see nii olla, aga ei pea. Kuid allergiatest on tema kinnitusel võimalik lahti saada teatud šokiolukordade lahendamise teel. Ka rinnavähi üle elanud naine tervenes. "Ta on täiesti paranenud."

See on vaid üks lugudest, mille imest on metameditsiini nõustaja osa saanud. Kuid ega kogu ravi käi ainult sõnade ja vabastamise abil. Tõnts kasutab kinesioloogiat ja D3-vitamiini. "See annab immuunsusele tugevust, et me ei reageeriks üle. Ka teadlased on tõestanud D3-vitamiini vajalikkust."

Suur abi oleks ka lihtsalt aja maha- võtmisest, mis on Tõntsi sõnul suur probleem: inimesed ei oska peatuda. "Kui inimene viib end rahuseisundisse, siis keha lõdvestub ja annab ise välja pingeolukorrad kehas. Kui mõtteketas pidevalt ketrab, siis ei saa inimene rahulikult uinuda, järgnevad unetus, depressioon, tabletid. Antidepressandid ja uinutid loovad pseudomaailma, tegelikult on iseendasse vaatamiseks uks kinni löödud."

Märka märke

Ka iga infarkt hoiatab enne tulekut. Esiteks annab keha märku, et on väsinud – maga! Inimene kaanib sisse kohvi ja tablette ning ründab aina edasi. Seejärel annab keha rinnust pitsitades märku – puhka, võta ometi aeg maha! Inimene võtab tableti sisse ja rassib ikka edasi. Lõpuks kaob pilt eest ning kui ka siis ei oska inimene end tähele panna, on tõsisemad reaktsioonid kehas löögivalmis.

Pingeid, mis õlule kuhjuvad ning lahendamist vajavad, on inimestel kogu aeg. Need algavad ka eelmainitud peab-tegemistest.

"Mida sa aga tegelikult tahad?" küsib Tõnts.

Uuringud kuulutavad, et päevas peab tegema 10 000 sammu, et olla terve, jooma 1,5 liitrit vett. "Ei pea!" vaidleb kinesioloog vastu.

"Kui ma tahan liikuda, siis liigun. Kui soovin juua, siis joon. Kui inimene joob vett käsu peale, mitte janu pärast, võivad neerukanalid aheneda ega lase vett enam kehast välja. Aktiivsed ajureleed lähevad turse, tekivad jõuetus ja väsimus, sest kehas on rohkem vett kui vaja."

Tõntsi väitel on põhjamaades palju selliseid "kõrberändureid", kes liigset vett endaga kaasas tassivad. Kas saab sundida koera jooma 1,5 liitrit vett päevas? Ei saa! Miks siis inimesed end sunnivad, selle asemel et ennast kuulata, saamaks teada, kui palju neil tegelikult tarvis on?

"Kui on janu, siis joo, ja ongi kogu lugu."

Õpi lastelt ja loomadelt

Tõnts soovitab inimestel õppida elu loomadelt, sest ürgloodus ei ole inimestest kuhugi kadunud. Hundikarjas paneb alfaisane kõik paika ja kari toimib laitmatult. Väga paljudes perekondades, kus pereisa peab territooriumi jagama naise eelmisest suhtest sündinud pojaga, on probleeme. Sellisesse kooslusesse on kinesioloogi väitel territoriaalne konflikt alati sisse kodeeritud, sest isane ei talu võõrast isast enda maa-alal.

"Inimesed küll sageli ütlevad, et ega me loomad ole, aga siiski kehtivad karjamentaliteet ja ürgloodusseadused ka inimeste elus. Isane kontrollib territooriumi ja kaitseb seda, emane tekitab pehmema poole. Kui need asjad on paigas, siis on elu pingeteta."

Kui aga pinged kuhjuvad, on haigus kiire tulema. Mida teha?

"Kui mingi viirus tuleb mind õpetama, siis ma lasen sel hea meelega toimuda," räägib Tõnts. "See on tohutu suur vabanemine. Iga haigusprotsess on tegelikult tervenemine."

Elusloodus on seatud elama koos bakterite ja viirustega. Seetõttu ei hinda Tõnts ka pidevat käte- ja kehapesu. "Nahk on suurimaid hingamisorganeid üldse, mis on kaetud kaitsvate bakteritega. Kui käime kaks korda päevas duši all, siis peseme kaitse maha."

Sama kehtib hambapesu kohta. Naine pole kuus aastat hambaid pesnud ning oma sõnul ka kordagi hambaarstil käinud. Tõestuseks naeratab ta laialt, vastu säramas terved hambad.

"Bakterid loovad suus kaitsekeskkonna, mis hoiab hambaid ja limaskesti. Kui hammastele tekib katutaoline kiht, on see märk sellest, et olen söönud midagi, mis ei taha hästi seedida. Jälgides hammaste olukorda, saan äärmiselt lihtsalt oma toitumise paika panna, et mis mulle sobib ja mida mina süüa tahan."

Tuleks lihtsalt kuulata oma sisetunnet: millal on vaja pesta ja millal mitte, keha teab ja annab sellest märku. Sama lugu on toiduga. Pole olemas imedieeti, mis teeb saledaks ja terveks. On vaid toit, mis sobib just sulle.

"Kui lapsi vaatan, siis näen, et nad võtavad taldrikult täpselt seda, mida parasjagu tahavad. Kas ainult salatit või ainult kartulit või võileiba või keedumuna," märgib Tõnts.

Naise sõnul tasuks lastelt paljutki õppida. Nad magavad, millal soovivad, söövad, mida soovivad, ei hoia oma hädasid vägisi kinni. Tihti vaadatakse, kui muretu ja lihtne on nende elu. Kui vaid ka täiskasvanud leiaksid kontakti iseenda tõeliste vajadustega üles.