Lugu avaldati esmakordselt 2011. aasta jaanuari Tervis Plussis.
Pimeda aja masendus - millised ohud varitsevad? (1)
Pimedusmasendust psühhiaatrilises terminoloogias ei kohta, tegu on sesoonse depressiooni kergema vormiga. Sesoonset depressiooni iseloomustavad korduvad depressioonihood, mis on seotud hooajaliste muutustega.
Muutustest olulisim on päevavalguse vähesus, eelkõige hilissügisel ja hilistalvel. Talvel sõltub valguse hulk lumest. Lume puudumisel on valgustingimused palju halvemad, kui aga lund on palju, on ka sesoonse depressiooni risk üldjuhul väiksem.
Uuringud on näidanud, et loomuliku valguse puudus vallandab ajus teatud keemilised reaktsioonid. Pimedal ajal valmistab inimese ajus asuv käbinääre hormooni nimega melatoniin, mis muudab inimese uniseks. Päikesevalguse toimel toodab käbinääre serotoniini, hormooni, mis teeb inimese erksaks ja tõstab meeleolu. Talvel, kui on pime aeg, on kehas palju melatoniini ja seepärast võib inimene tunda end jõuetu ja unisena.
Pimedusmasenduse sümptomid ilmnevad igal aastal samal ajal, üldjuhul saavad need alguse oktoobris, on kõige tugevamad novembist jaanuarini ja leevenevad veebruaris-märtsis.
Pimedusmasendus lööb rohkem välja õhtupoolikuti.
Kaamosmasenduse tunnused
Unehäired
Unevajadus on senisest suurem, aga samas on raske õhtul uinuda. Hommikune ärkamine on vaevaline ja inimene tunneb end väsinuna.
Ülesöömine
Lisaks sellele, et süüakse palju, on tavalisest köitvam magus ja süsivesikuterikas toit. Tagajärjeks on kehakaalu tõus.
Meeleoluhäired
Masendus, lootusetus, kurbus, ärrituvus, võimetus rõõmu tunda, süütunne. Väikseimgi toiming tundub raske ja mõttetu.
Sotsiaalse läbikäimise vähenemine
Inimene muutub eraklikuks, ei taha kellegagi suhelda. Väheneb empaatiavõime, seks ei huvita. Noortel inimestel võib ette tulla käitumishäireid.
Üldine jõuetus
Midagi ei jaksa ega taha teha, iga ettevõtmine tundub tohutult raske eneseületamisena.
Terviseprobleemid
Kaelasooned võivad kanged olla ja valutada, immuunsüsteem on nõrgenenud, ette tuleb mao- ja muid seedeprobleeme.
Keda pimedusmasendus puudutab?
Talvine masendus ja depressioon ähvardab põhjapoolsetel aladel elavaid inimesi. Rusikareegel on, et mida kaugemal ekvaatorist elatakse, seda suurema tõenäosusega tõbi tabab.
Kõige levinum on sesoonne depressioon Skandinaavia maades – selle all kannatab 2–4% põhjamaalastest. Soomlased aga liigitavad kaamosmasenduse isegi kolmeks: lisaks üldisele masendusele eristatakse ka kaamosväsimust ja kaamoskurnatust. Soome teadlaste hinnangul mõjutab pime aastaaeg vähemal või suuremal määral tervenisti 85% põhjamaalaste enesetunnet ja üldist tervist.
Huvitavaks erandiks on aga islandlased, kes näikse sesoonse depressiooni vastu immuunsed olevat. Põhjuseks arvatakse olevat see, et islandlased söövad traditsiooniliselt tohututes kogustes kala, milles teadupärast on väga palju D-vitamiini.
Ka on kalas oomega-3-rasvhappeid (neid organism ise ei tooda), millest keha moodustab näiteks dokosaheksaeenhapet (DHA), mis on osutunud tõhusaks abiliseks psüühilise tervise säilitamisel.
Talvemasendust põevad peamiselt 20–45aastased inimesed, kellest 60–90% on naised.
Sesoonsed häired tabavad kergemini ka neid inimesi, kes ka muidu depressiooni all kannatavad või kelle suguvõsas on depressiooni esinenud.
Kommentaarid