Foto: PantherMedia / Scanpix
Toiduuudised
9. jaanuar 2015, 18:17

Lugu avaldati esmakordselt 2011. aasta jaanuari Tervis Plussis.

NÄMMA! Iidne kuninglik maius - šokolaad (1)

Šokolaad on juba iidsetest aegadest pakkunud ülikutele nautlemishetki. See müstiline maius sisaldab aga vaatamata kaloririkkusele palju tervislikke aineid.

Suures saleda joone hoidmise tuhinas kiputakse ebasoovitatavaks pidama kõiki maiustusi, ka šokolaadi. Ometi on täisväärtuslikus šokolaadis väga palju kasulikke aineid ja ühendeid, mis aitavad organismil terve püsida.

Talviselt külma ja pimeda päeva muudab meeldivamaks ja soojemaks hetk väikese šokolaaditükikesega, millesse on kätketud peale mõnusa maitse ka traditsioonid, valmistajate rikkalikud kogemused, kakaopuu viljade parimad omadused ning paras annus müstikat.

Ülikuid ühendav jook

Tänapäevase šokolaaditahvli esivanemaks võib arvata jooki nimega chocolatl, mida valmistasid Mehhiko aladel elanud maiad juba 6. sajandil. Ülikute hinnatud seltskondlikku jooki tehti röstitud kakaoubadest ning joodi mõruna. Sealtkaudu jõudiski šokolaadijoogi valmistamise oskus koos kakaoubade ja kakaopuuistikutega Euroopasse.

Need tõid 16. sajandil maiademaalt kaasa hispaanlased. Jooki nauditi Hispaania kuningakojas ning valmistamisviisi hoiti saladuses. Tollest ajast on pärit ka Euroopa arstide esimesed tähelepanekud, et kakaoubadel on tervist parandavad omadused.

Sajand hiljem pakuti meeliülendavat salapärast jooki juba ka Inglismaa härrasmeeste kohtumispaikades – selleks otstarbeks loodud šokolaaditubades.

Alles 19. sajandil hakati šokolaaditehastes kakaoubadest eraldama kakaomassi ja kakaovõid ning alguse sai erisuguste maiuste massiline tootmine. Vaatamata sellele, et tänapäeval on kakaoubade koostist ja nendest toodetava šokolaadi omadusi väga mitmeti uuritud, on see siidpehme ja suussulav, kiusatusse­viiv ja naudingut pakkuv maius säilitanud suure osa oma salapärast.

Pirtsakad kakaopuud

Kakaopuud on tingimuste suhtes pirtsakad: nad kasvavad vaid kitsas vööndis mõlemal pool ekvaatorit, sest vaid seal on nende puude jaoks aasta ringi küllaldaselt soojust ja niiskust. Kasvu­kohtade piiratus teeb kakaopuust hinnalise tooraineallika.

Kakaopuu vili meenutab nii suuruselt kui ka kujult Ameerika jalgpalli ning selle sisemus peidab paarikümmend kuni pooltsada põldoa suurust seemet, mis ongi šokolaadi tooraineks. Šokolaaditööstuses kasutatakse tänapäeval kolme kakaosorti – Trinitario, Forastero ja Criollo.

Kõige hinnalisemaks ja paremaks peetakse igivana sorti Criollot, sest see on pärit veel iidsete maiade aladelt.

Kakaoubade töötlemisel saadakse mass, millest eraldatakse maiustuste tootmiseks vajalikud komponendid, nende seas ka kakaovõi. See on üks kallimaid toidurasvu maailmas – põhjuseks kakaopuude vähesus ja tooraine väga suur tervislike rasvhapete sisaldus.

Tänu antioksüdantide rohkusele on kakaovõi stabiilne rasv, sulamistemperatuur jääb 34 ja 38 kraadi vahele. Seega on tegu rasvaga, mis hoiab ennast ise rääsumise eest ning sööduna säilitab kehatemperatuuril oma pehmuse ja voolavuse.

Küllap on igaüks kogenud, et šokolaadi nautimine tõstab tuju ning teeb reipamaks. Organismis vallanduvad endorfiin ja serotoniin, mis tekitavad õnne- ja heaolutunnet, reipust annab magusas suutäies sisalduv erutava toimega teobromiin.

Nagu multivitamiin

Tänu kakaovõile leidub šokolaadis rohkesti kasulikke küllastamata rasvhappeid, mis vere kolesteroolitaset ei tõsta ning on head südame ja veresoonkonna tervisele.

Eriti rohkesti on ehtsas šokolaadis antioksüdante – polüfenoole –, mis omakorda kaitsevad südant ja veresoonkonda, aga ka keharakke vabade radikaalide kahjuliku mõju eest. See aitab ära hoida mitmeid tõsiseid tervisehäireid (uuringute põhjal võib väita, et isegi Alzheimeri ja Parkinsoni tõbe). Väike tahvel tumedat šokolaadi sisaldab kaks korda rohkem antioksüdante kui klaas viinamarjamahla ja kolm korda rohkem kui must või roheline tee.

Organismile vajalikest mineraalainetest on šokolaadis märkimisväärselt rauda, kaaliumi, tsinki, kaltsiumi, magneesiumi ja vaske. Raud on vajalik kudede taastamiseks, hemoglobiini tootmiseks, aju arenguks ning immuunsüsteemi aktiivsuse tagamiseks.

Raua ainevahetust soodustab vask. Vaske on tarvis ka luukoe moodustumiseks ja organismi kaitsefunktsioonideks. Kaalium säästab südant, lihaseid ja närvisüsteemi ning vedeliku tasakaalu hoidjana kaitseb organismi vererõhutõusu eest.

Kaltsiumist sõltub luude, hammaste, küünte ja juuste tervis. Kaltsium stimuleerib lihaskoe pinguldumist ja kokkutõmbeid. Magneesium aga võimaldab lihaste lõõgastumist. Koos tugevdavad nad südant ja veresooni. Tsink on vajalik komponent immuunsüsteemile.

Šokolaad sisaldab A-, B1-, C-, D- ja E-vitamiini. A-vitamiin on oluline luude kasvuks ja nägemisteravuse säilitamiseks. B1-vitamiin hoiab närvisüsteemi korras ja vaimu erksa. C-vitamiin tõhustab organismi haigustele vastupanu võimet. D-vitamiin toetab närvisüsteemi, südant, lihaseid ja immuunsüsteemi. E-vitamiin kaitseb keha kahjulike vabade radikaalide eest.

Šokolaadis leidub türosiini, mida kutsutakse ajuvitamiiniks. See meeleolu tõstev aine aitab alandada vererõhku, stabiliseerida vere suhkrutaset ja kiirendada ainevahetust.

Mitte kõik ahvatlevad maiustused, mis poeriiulitel šokolaaditahvli moodi välja näevad, pole ühtmoodi tervislikud ja kasulikud. Enne magusa suutäie järele haaramist tuleks väga tähelepanelikult pakendil märgitud koostisosi uurida. Kindel reegel on, et mida tumedam šokolaad ja mida eespool asub koostisainete nimekirjas kakaovõi, seda tervislikum. Hea oleks, kui puuduksid taimsed rasvad. Kuid ka tervislikku maiustust tasub võtta vaid väike tükike, sest šokolaad ei asenda korralikku ja mitmekülgset kõhutäit.

Leia õige ja tervislik šokolaad!

Kõige tervislikum on tume šokolaad, mis võib kuni 75% ulatuses koosneda tahkest kakaomassist: mida suurem on see protsent, seda parem. Peale selle sisaldab tume šokolaad kakaovõid, suhkrut, vanilli ja letsitiini. Kui tootes leidub ka taimset rasva, on oluline, et koostisosade nimekirjas oleks ka kakaovõi ning märgistuses kindlasti taimsest rasvast eespool.

Õige piimašokolaad on heledam, kakaomassile ja/või kakaopulbrile on lisatud suhkrut, piima ning mõistagi ka kakaovõid. Piimašokolaadis on kaks korda vähem antioksüdante kui tumedas šokolaadis.

Valge šokolaad ei sisalda kakaomassi ega kakaopulbrit, koosnedes 30–40% ulatuses kakaovõist ja ülejäänud osas suhkrust, piimapulbrist, letsitiinist, vanilliinist või vanillsuhkrust.

Täidisega šokolaadides ja šokolaadikompvekkides võib šokolaadisisaldus võrreldes täidisemassiga olla suhteliselt tagasihoidlik. Paljudel juhtudel on neis toodetes rohkesti suhkrut, mis tervislikkuse seisukohast pole soovitatav. Kuid taas tuleks vaadata koostisaineid ning valida maiustus, kus oleks peale tõhusa šokolaadiprotsendi ka pähkleid, mandleid või kuivatatud puuvilju ja marju. Kui täidis või lisandid on vaid aroomainete kogum, pole tegu tervisliku suutäiega.

Igasugused šokolaadilaadsed tahvelmaiustused, mis ei sisalda kakaovõid, küll aga taimseid rasvu ja aroomaineid, on mõistlikum ostmata jätta. Mida eespool on koostisosade nimistus taimne rasv, seda vähem on tootel šokolaadile iseloomulikke omadusi.

Allikas: bio- ja toiduainete tehnoloogia magister Evelin Heiberg