Foto: PantherMedia / Scanpix
Keha
9. jaanuar 2015, 10:07

Lisatud soovitused, kuidas end gripi eest kaitsta!

Gripispetsialist: "Gripihooaja eel tasub ka meil valvsust suurendada."

Ameerikast tuli juba möödunud aasta lõpul ärevaid teateid gripiepideemiast, grippi haigestunud inimeste arv suureneb iga päevaga ning palju inimesi on sellesse surnud. Teada on ka, et tänavu leviv gripiviirus on muteerunud ning vaktsiin selle puhul ei toimu. Kas on põhjust muretsemiseks ka Eestis?

Terviseameti gripispetsialist Olga Sadikova räägib, et eelmisel nädalal laekus meilgi haiglatest teavet gripijuhtude kohta. Laboratoorselt kinnitati nädala jooksul kuus A-gripiviirust, gripitaolisi haigestumisi registreeriti möödunud nädalal 99 korral.

Haiglaravi on gripi tõttu Sadikova sõnul vajanud vanemaealised patsiendid. „Kuna vanemealiste patsientide haigestumine grippi on tihti seotud haigestunud laste eest hoolitsemise või nendega koosviibimisega, siis on see kaudseks viiteks tõsiasjale, et gripiviiruse levik on alanud," märgib ta. Arstide poole pöördunute arv püsib Sadikova hinnangul siiski madalal tasemel – selle aasta esimesel nädalal pöördus ülemiste hingamisteede viirusnakkuste tõttu arstide poole 3126 inimest - ning haigestumuse intensiivsus ei ole ületanud hooajale iseloomulikke näitajaid.

Kokku on Eestis sel aastal laboratoorselt kinnitatud 10 gripiviirust, neist üheksal juhul A ja ühel juhul B gripiviirus. Domineerivat gripiviirust veel öelda ei saa

Samas peab nentima, et tänavugi leviv gripiviiruse alatüüp A(H3N2) oli Eestis viimati ringluses 2012/2013 hooajal ning see osutus Sadikova sõnul viimasel kolme aasta gripihooaegade võrdluses üheks karmimaks. „Haigestus kuni 90 000 inimest ning haiglaravi vajas gripi tõttu hooaja algusest 633 inimest, neist üle poole olid täiskasvanud ja vanemaealised patsiendid," lausub ta.

Gripispetsialisti sõnul ei ole A gripiviiruse alatüübi H3N2 geneetilist struktuuri Euroopas veel võimalik määrata, kuna proovide arv on liiga väike. „Samal ajal on USA Haiguste Kontrolli keskuse läbiviidud gripiviiruse A alatüübi H3N2 geenide määramised näidanud selle viiruse tüve osalist antigeenset muutumist, mistõttu vaktsiini viirus erineb ringlevast viirustest," nendib Sadikova. See tähendab, et antigeenne nihe võib negatiivselt mõjutada vaktsiini (H3N2) komponendi tõhusust. „Kuid on tõenäoline, et vaktsiin tagab siiski immunoloogilise ristkaitse efekti ning vähendab oluliselt raskekujuliste gripivormide ja surmajuhtude tekkimist," selgitab ta.

Teised vaktsiini komponendid - gripiviirused (A(H1N1)pdm09, mis domineeris Eestis möödunud hooajal ning B-gripiviirused) langevad hästi kokku ringlevate viirustega ja annavad nende eest kaitse.

Sadikova sõnul soovitab ka USA haiguste kontrolli keskus gripivastase vaktsineerimise läbiviimist jätkata eriti riskirühmadele, kelleks on eakad inimesed vanuses 65 ja vanem, kroonilisi haigusi põdevad patsiendid ja kuni viie aasta vanused lapsed.

Kas meil on põhjust olla ärevil, nagu on seda Ameeriklased? „Gripihooaja eel tasub alati valvsust suurendada. Ka möödunud aasta suhteliselt leebe gripihooaeg, mil haigestunute üldarv oli tavapärasest madalam, viis meie hulgast ära 22 inimest," tähendab Sadikova.

Tema sõnul ei maksa grippi kunagi kergekäeliselt suhelda, alates 2011 aastast on seetõttu vajanud hospitaliseerimist 1270 inimest, intensiivravi vajas 318, nende hulgas 129 last ja 6 rasedat. Selle ajaga on surnud mittetäielikel andmetel 65 inimest, neist kolm last ning kaks rasedat.

Kuidas teha vahet gripil ka lihtsalt külmetusel?
Olga Sadikova räägib, et ülemiste hingamisteede viirusnakkuse tunnusteks on üldjuhul nohu, köha, kurguvalu ja palavik. „Paljudel juhtudel põetakse haigus läbi kergelt, väikese palaviku ja eriliste sümptomiteta," lausub ta.
Gripispetsialisti sõnul on ainuüksi kliinilise pildi järgi konkreetset haigestumist põhjustanud viirust raske eristada, selle saab täpselt kindlaks määrata vaid viroloogialaboris.
Gripp on reeglina raskema kuluga kui mõni teine viirushaigus, selle sümptomid nagu kõrge palavik, lihasvalud, väsimus ja kuiv köha on Sadikova sõnul sagedasemad ja rohkem väljendunud.

Kuidas end gripi eest kaitsta?
„Vaktsineerimine on kõige efektiivsem viis gripi ennetamiseks See vähendab grippi haigestumise riski. Isegi kui haigestud, siis kergemalt kui oleksid vaktsineerimata," räägib Sadikova.

Muude ennetusmeetmetena nimetab ta:

• pese regulaarselt käsi vee ja seebiga;

• väldi lähikontakti haigestunud inimestega. Piisad viirusega ulatuvad lühikese vahemaa taha. Sellepärast on kõige suurem risk nakatuda kui vahemaa haigestunuga on vähem kui üks meeter;

• aevastamisel kata nina ja suu pabertaskurätiga ja viska see kohe prügikasti;

• taskuräti puudumisel kata köhimisel või aevastamisel nina ja suu varrukaga;

• väldi rahvakogenemisi ja kätlemist ja lähedasi kontakte (alla ühe meetri);

• võimalusel väldi sõitmist ühistranspordis või katsu seda teha mitte tipptunnil;

• õpeta nakkusohtu vältivaid meetmeid oma lastele ning jälgi, et nad neid täidaksid;

• ela tervislikult. Maga piisavalt, ole füüsiliselt aktiivne, väldi stressi, joo piisavalt vedelikke ja söö täisväärtuslikku toitu.