Foto: PantherMedia / Scanpix
Keha
14. jaanuar 2015, 16:53

Artikkel ilmus esmakordselt 2012. aasta jaanuari Tervis Plussis.

KUIV SILM? Kas silmad valutavad või kiputavad?

Kui kuulud nende hulka, kes pikalt ja ennastunustavalt arvutiekraani jälgivad, võid mõne aja pärast hädas olla kuiva silmapinnaga. See aga omakorda on meelepärane keskkond põletikele.

Silmapõletikel on mitmeid tekitajaid: viirused, bakterid, isegi seened. Need viimased õnneks hästi harva, sest seente põhjustatud põletikud on võrdlemisi kiire kulu ja raskete tagajärgedega. Silma limaskestade ja laugude ärritust võivad põhjustada ka allergia, tuul, külm õhk, tolm ja kuivus.

Kuiv silm loob tingimused

“Iga pilgutusega niisutatakse ja toidetakse silma välispinda,” ütleb silmaarst Anneli Tall. Kui silma ei pilgutata, jääb silmapind kaitseta ja “nälga”. Tagajärjeks on nn kuiva silma teke, mis muudab silma põletikele vastuvõtlikuks. 

“Pingsalt arvuti- või teleriekraani jälgimine, keskküte, päevavalguslambid, siseruumide kondenseeritud õhk – need on kõige sagedasemad kuiva silma põhjustajad,” loetleb silmaarst. 

Ekraani jälgides on silmalihas pidevalt ühtmoodi pinges ning väsib. Kui inimene seda väsimust eirab, jätkab ühte punkti vaatamist ega pilguta vahepeal ka silmi, pääsevad mõjule ka muud keskkonnategurid. 

Pilgutamine stimuleerib pisaravedeliku tootmist. Kui see mehhanism ei tööta, hakkab silmapind kuivama. “Kütteperioodil on seda probleemi tavapärasest rohkem. Väga paljudel silmaärritusnähtude ja -põletikega arsti poole pöördunutest on põhjuseks kuiv silm,” teab silmaarst.

Kuiv silm võib endast märku anda erinevalt: kõige leebemal juhul vaevab ebamugavustunne, silmade väsimine ja hooti esinev pisaratevool. Tugevamad nähud on silmade kipitus, karedustunne, punetus. Raskematel juhtudel on aga muutused toimunud juba ka silma sarvkestal ja pisaranäärmes.

Olulised pisarad

Pisaravedelik on silmade kaitsja ja toitja. Seda põhiliselt veest, mineraalsooladest ja vähesel määral ka orgaanilistest ainetest koosnevat vedelikku toodavad silma sidekestas ja laugude limaskestas paiknevad pisaranäärmed. 

Tavapäraselt toodetakse igas ööpäevas kuni milliliiter pisaraid, millega niisutatakse ja toidetakse silma välispinda. Tavatingimustest erinevatel juhtudel – keskkonnast tulenevate silmaärrituste korral, võõrkeha silma sattumisel, meeleliigutuse ja valu tõt- tu – aktiveerub pisarate tootmine. Rohke pisaravool puhastab silmi. 

Kui tavapäraselt koosneb pisaravedelik sarvkesta pinda toitvast limakihist, keskmisest veekihist ning välimisest, silmapinnalt vee aurustamist tõkestavast õlikihist, siis silmaärrituse korral suureneb eelkõige just vee- kihi tootlikkus, et sellega soodustada ärrituse tekitaja silmapinnalt ärauhtumist. Üleliigne pisaravedelik voolab silma ninapoolsetes nurkades olevate pisarapunktide kaudu pisarakanalisse ja sealt edasi ninakoopasse.

Kuna silmaärritaja tõrjumiseks toodetav veekiht sisaldab soolasid, võib seesugune kooslus ka silmapinna kaitsekihi ära uhtuda ja silm jääb kuivaks. See aga ärgitab uut pisaratevoogu tootma ning nii võib alguse saada silmade kuivus. Seetõttu on oluline vältida omapoolset igapäevast silmade ärritamist.

Kontaktläätsed ja silmatilgad

“Pisarakihti rikuvad ka kontaktläätsed, mille kandmine on viimasel ajal silmaarstide kontrolli alt väljas,” ütleb Anneli Tall. Kontaktläätsed ei ole enam vaid prille asendavad nägemise korrigeerijad, vaid aina sagedamini kasutatakse neid oma välimuse põnevamaks muutmiseks: ühel päeval olen sinisilm, teisel päeval aga hoopis teise silmavärviga. 

“Kui silm on ärritunud, ei tohi läätsesid kanda,” on silmaarst resoluutne. “Kuuajaseid läätsesid ei tohi kanda korraga kauem kui kaheksa tundi päevas ning kindlasti peaks iga nädal silmadele üks-kaks päeva puhkust andma. Regulaarselt tuleb vahetada hooldevedelikku, puhastada läätsekonteinerit. Alati peab enne silmadega tehtavaid toiminguid käed korralikult puhtaks pesema,” rõhutab ta.

Ebaõigete läätsekandmisvõtete tagajärjeks on põletikulised silmad: sarvkest jääb hapnikuvaegusse, seetõttu tekivad sarvkesta lisaveresooned ning võivad välja kujuneda kroonilised laugude limaskestamuutused. Kõik see on omakorda soodsaks pinnaseks viirustele ja bakteritele.

“Ka ravimid võivad põhjustada kuiva silma: osa hüpertooniaravimeid, antibeebipillid, osa antidepressante, valuvaigisteid, akneravimeid jm,” loetleb Anneli Tall. Diabeedi ja kilpnäärmehaigustega kaasub sagedasti samuti kuiv silm. Kuiva silma võivad põhjustada ka silmalõikused, närvilisus, menopaus ja vanus üle keskea.

Kuiva silma aitavad turgutada apteegi käsimüügist saadavad kunstpisarad. Igaüks peaks enda jaoks parimat tulemust andva preparaadi välja selgitama ning seda siis kas vastavalt vajadusele või järjepidevalt tarvitama. Silmaarst soovitab vältida kunstpisaraid, mis sisaldavad bensalkooniumkloriidi. 

Ninanakkus silmas

Silma ja nina limaskestad on sarnaselt vastuvõtlikud põletikke põhjustavatele viirustele ja bakteritele. Sagedasti kaasneb nohuga ka silmade punetus, kipitustunne ja pisaravool. “On inimesi, kellel silm on sedavõrd õrn koht, et viiruspõletik lööbki esmajoones silmades välja, ära hoida pole seda võimalik,” ütleb Anneli Tall.

“Sagedane on see probleem eelkõige just laste hulgas: nad hõõruvad oma nägu ning nakatavad niimoodi nohuviirusega ka silmi. Niisamuti katsuvad nad ka mängukaaslaste silmi ja ninaalust ning nakkus levib edasi,” seletab silmaarst, miks on lastekollektiivides üheaegselt sagedane nii nina- kui ka silmapõletik. 

Samamoodi levib ka bakteriaalne silmapõletik. Bakteriaalse põletiku korral lisanduvad punetusele ja pisaratevoolule ka silmalugude turse, rähmasus ja laugude sügelus.

Viirusliku silmapõletikuga on nagu nohugagi, see taandub teatud aja järel. Aga ka silmapõletikust tekkivat ebamugavustunnet saab leevendada. Abi on põletikku leevendavatest tablettidest või siirupist, samuti silmade rähmast puhastamisest ja pesemisest nõrga kummeliveega. “Mingil juhul ei tohi põletikulistele silmadele teha kompressi,” hoiatab silmaarst.

Kui silmapõletik kestab kauem kui viis päeva, tuleks pöörduda silmaarsti poole, kes vajadusel määrab põletikku vähendava retseptiravimi.

Sagedane lauservapõletik

Täiskasvanutel viitavad rähmasus ja punetavad silmalaud blefariidile ehk lauservapõletikule. “Blefariit on päris sagedane haigus,” mainib silmaarst. “Seda soodustavad stress, sagedane põdemine, organismi kaitsevõime nõrgenemine, suitsetamine ja ebasobivad kosmeetikavahendid. Sellel haigusel on ka geneetilised põhjused.” 

Haigestumist põhjustab aga inimese enda loomulikku mikrofloorasse kuuluv või väliskeskkonnast silmalau äärele kinnitunud bakter, mis hakkab takistama silmalau äärel asuvate rasunäärmete tööd. Tekib punetus, põletustunne, kipitus, sügelus, ketendus, rähmasus, odraiva (rahetera ehk halasioon). Hommikuti võivad rähmased olla ka ripsmed.

Haigus on üldjuhul krooniline ning seda pole võimalik täielikult välja ravida. Põletiku kontrolli all hoidmiseks määrab raviskeemi ja ravimid silmaarst.

Kõige olulisem võte haiguse ohjamisel on igapäevane laugude hügieen: ripsmekarvade ja ripsmevahede hoolikas rähmast puhastamine, sooja vee kompressid ja süstemaatiline laugude massaaž.