Foto: PantherMedia / Scanpix
Hea nõu
12. jaanuar 2015, 10:01

Artikkel ilmus esmakordselt 2012. aasta jaanuari Tervis Plussis.

Naermine on mõnus, sest...

Organismis tekib naermisel lõõgastus – aktiveerub parasümpaatiline närvisüsteem, mis surub maha kõik stressiga seotud süsteemid ja ülekaalu pääseb hea enesetunne. Rohkel naermisel annab parasümpaatilise närvisüsteemi aktiveerumisest märku pisaravool ja vahel ka n-ö tilk püksis.

Parasümpaatiline närvisüsteem tekitab mõnutunde samuti näiteks siis, kui oleme kõhu täis söönud. Igal õhtul rahuneme ja uinume selle toimel. Öösiti on see süsteem kõige aktiivsem, et taastada jõuvarud ja kulutatud energia, valmistamaks meid päevasteks pingeolukordadeks ette.

Päeval juhib meid sümpaatiline närvisüsteem. See käivitub iseäranis tugevalt siis, kui oleme silmitsi ohuga ja peame asuma võitlusse olemasolu eest.

Südamest tulev naer ennetab veresoonte ahenemist, sest naermisel vabanev morfiinisarnane peptiid beeta-endorfiin tungib vereringesse ja vabanevad ained, mis laiendavad veresooni ja normaliseerivad vereringet.

Raske on naeratada, kui tuju on halb, sest naermine on automaatne hea tuju väljendus. Kui ajus domineerivad negatiivsed emotsioonid, ei saa nägu ega keha väljendada teisi emotsioone.

Ülemäärane põhjendamatu naer võib olla mõne ajuhaiguse tunnuseks, näiteks võib see olla seotud langetõvega. Inimesed, kes kannatavad narkolepsia all, kukuvad kokku ülevoolavalt rõõmsas olukorras, sest nad lülituvad keset selget päeva kiire ehk REM-une lainele.