Hea nõu

Artikkel ilmus esmakordselt 2012. aasta jaanuari Tervis Plussis.

Naermine on mõnus, sest... 

Reeli Maasikamäe, 12. jaanuar 2015 10:01
Foto: PantherMedia / Scanpix
Organismis tekib naermisel lõõgastus – aktiveerub parasümpaatiline närvisüsteem, mis surub maha kõik stressiga seotud süsteemid ja ülekaalu pääseb hea enesetunne. Rohkel naermisel annab parasümpaatilise närvisüsteemi aktiveerumisest märku pisaravool ja vahel ka n-ö tilk püksis.

Parasümpaatiline närvisüsteem tekitab mõnutunde samuti näiteks siis, kui oleme kõhu täis söönud. Igal õhtul rahuneme ja uinume selle toimel. Öösiti on see süsteem kõige aktiivsem, et taastada jõuvarud ja kulutatud energia, valmistamaks meid päevasteks pingeolukordadeks ette.

Päeval juhib meid sümpaatiline närvisüsteem. See käivitub iseäranis tugevalt siis, kui oleme silmitsi ohuga ja peame asuma võitlusse olemasolu eest.

Südamest tulev naer ennetab veresoonte ahenemist, sest naermisel vabanev morfiinisarnane peptiid beeta-endorfiin tungib vereringesse ja vabanevad ained, mis laiendavad veresooni ja normaliseerivad vereringet.

Raske on naeratada, kui tuju on halb, sest naermine on automaatne hea tuju väljendus. Kui ajus domineerivad negatiivsed emotsioonid, ei saa nägu ega keha väljendada teisi emotsioone.

Ülemäärane põhjendamatu naer võib olla mõne ajuhaiguse tunnuseks, näiteks võib see olla seotud langetõvega. Inimesed, kes kannatavad narkolepsia all, kukuvad kokku ülevoolavalt rõõmsas olukorras, sest nad lülituvad keset selget päeva kiire ehk REM-une lainele.

Samal teemal

15.04.2015
NAERA TERVISEKS: südamest naermine pikendab eluaastat seitse aastat
24.01.2015
Vaigistav vann - kuidas lõdvestuda?
20.01.2015
Kuidas istumine tervist kahjustab
14.01.2015
Mis juhtub, kui ma naeran?