Hea nõu

Gripihooaeg on alanud: viska oma koduapteegile põhjalik pilk peale (1)

Katrin Rohtla, 13. jaanuar 2015, 07:00
Foto: ALDO LUUD
Kuigi igal sügistalvel on viiruste saabumine tunduvalt tõenäolisem kui lume tulek, valitseb paljudes kodudes, isegi lastega peredes, koduapteegis nukker segadus.

Eestist lahkunud kiirabiarst ­Mare Liiger, kes nüüd Lapimaal Muonio Terveyskeskuses arstina töötab, teab oma kogemusest, et paljudel inimestel on arusaam: kui pereliige haigestub, on aega ravimit muretseda piisavalt.

Vanad ravimid minema, uued asemele

"Paraku, nagu kinnitab Murphy seadus, haigestub laps halvimal võimalikul ajahetkel, näiteks laupäeva või pühapäeva öösel," nendib Liiger. Tema soovitusel oleks viimane aeg oma koduapteegi sisu üle vaadata, et haigusteperioodile stressivabalt vastu minna.

Tohtri sõnul tuleks eelkõige kontrollida, ega pole ripakile jäänud eelmisel hooajal avatud vedelaid ravimeid, mis nüüdseks saastunud ja ettearvamatu toimega.

Samal teemal

"Ka ravimküünalde aegumistähtaegu on tarvis täpselt jälgida. Tabletid ei kaota kuu või paar pärast säilivustähtaega oma toimet, lahused-siirupid, mikstuurid, leotised, ravimküünlad aga küll," rõhutab Liiger, et eelmisel hooajal avatud ravimite koht on prügikastis.

Igas kodus peaks tema sõnul olemas olema palavikku ja valu leevendavad vahendid. Kogenud arst mõistab apteegis ravimiriiuli ette sattunute segadust, sest seesuguste tablettide valik tundub väga kirju olevat. Tegelikkuses on asi lihtne, sest toimeaineid on üpriski vähe, sestap soovitab Liiger lugeda pisikest kirja ravimikarbi tagaküljel.

"Kõige suurem on valik paratsetamooli sisaldavaid ravimeid, sellised on näiteks Pamol, Eferalgan, Tylenol, Para-Tabs, Colderex. Toimeaine sisaldus on kõigis ravimites aga erinev," selgitab Liiger, et inimesed eksivad enim õige ravimikoguse määramisel. Ta tuletab meelde, et täiskasvanu paratsetamooliannus on 500–1000 milligrammi, mida manustatakse maksimaalselt kolm korda ööpäevas.

Sageli on Liigeri sõnul nii, et täiskasvanule ei piisa kõrge palaviku või valu korral ühest tabletist. Samuti on oluline teada, et 12aastased ja vanemad lapsed on farmakoloogilises mõttes täiskasvanud.

"Lastele leiab apteekidest ka paratsetamoolisiirupit, mis vaatamata kenale värvile on parajalt jälgi maitsega ning paljud lapsed hakkavad pärast selle sissevõtmist oksendama," soovitab Liiger siirupit pigem vältida. Selle asemel võiks koduapteegis olemas olla hoopis ravimküünlad, mis on kiire toimega, ei aja iiveldama ega oksendama.

Ometigi meenub tohtrile lugu, kuidas paanikas ema kutsus 39,9kraadise palavikuga viieaastasele lapsele kiirabi, sest vaatamata manustatud küünaldele palavik ei langenud. Kui parameedikud aga kohale jõudsid, selgus tõsiasi, et lapsele olid need paratsetamooliküünlad kirjutatud siis, kui ta oli kuuekuune ehk viis aastat tagasi.

"Selle küünla emme siis lapsele panigi ja oli üdini jahmunud, et palavik ei alanenud kriipsugi," nendib tohter, et säilivusaja ületanud ja alaannuses manustatud ravimid on sisuliselt toimetud. Nimelt peab ka palavikku alandava ravimi annus lapse kasvades suurenema.

Ravimitest vähemtähtsamaks ei saa pidada ka töötavat kraadiklaasi. Liiger meenutab üht väljakutset, kus 12aastane teismeline voodis kõrge palaviku kätte nii-öelda suremas oli. "Olen kindel, et tal on palavikku vähemalt 40 kraadi! Ta on nii kuum, mulle tundub, et ta hakkab kohe surema. Mul kraadiklaas ei tööta. Eelmisel aastal alles töötas, aga nüüd ei tööta. Tehke midagi!" meenutab Liiger paanikas ema, kelle üllatuseks näitas kiirabi poolt alla pandud kraadiklaas lapse kehatemperatuuriks 37,4.

Kuigi õnnetus ei hüüa tulles, kinnitab kogenud meedik, et suuremal osal inimestel tuleb palavik viirusteperioodil korra nagunii. "Siit siis ka reegel: enne viirustega rinda pistma hakkamist kontrollime ka oma kraadiklaasi: paneme sellele uued patareid või vajadusel ostame lausa uue."

Koduapteek korda: ­ mida ja milleks varuda?

Peavalu ja nõrga palaviku viib ibuprofeen. Keset ööd tekkiv pea-, hamba- või menstruatsioonivalu on piin, kui kodus ei ole ravimit. Liigeri sõnul on ka ­ibuprofeeni sisaldavatel ravimitel palju nimetusi (Ibustar, Ibumetin, Burana jne) – millist neist ­eelistada?

Nohu vastu ninatilgad või pihusti. Keset ööd on ka kinnine nina tõsine katsumus, mida tahaks vältida. "Päris väikeste lastega peredel oleks kodu­apteegis hädavajalik meresoolalahuse pihusti või tilgad, kõigil teistel apteegi suurest valikust ninatilgad või pihusti. Milline, polegi oluline, sest sisuliselt on ka neis toimeaine üks ja sama," kommenteerib Liiger, kelle sõnul on ka Coldrexi toodetes nina limaskesta turset vähendav komponent sees.

Erinevat köha ravib erinev ravim. Kuigi köharohtude reklaamid üritavad veenda, et osta ükskõik milline ravim, sellest saab abi alati, pole tegelikkuses see tõsi. "Laste puhul on kindla peale minek Hedelix, pehme ja leebe toimega köharohi. Teisi ravimeid päris tagavaraks osta pole just mõtet. Ärritusköha kurgust võib olla kurnav, sel puhul ei aita kindlasti Brontex ja ACC. Need on hoopis röga lahtistava toimega ja eriti head bronhiidi ning kopsupõletiku korral. Õige köharavimi leidmiseks oleks mõistlik apteekriga nõu pidada," soovitab Liiger.