Lapsed

Laps palavikust vabaks paanikata: voodirežiim, palju vedelikku ja viimases hädas ravimid (1)

Katrin Rohtla, 13. jaanuar 2015, 07:00
Foto: AOP
Iga järjekordne haigus paneb lapsevanema proovile: kas see on kiiresti mööduv nohu-köha või mõni tõsisem viirushaigus? Kas lasta lapse organismil võitlust pidada või haarata ravimite järele?

See on igavene dilemma, mis paneb nii mõnegi noore lapsevanema järglase tervise ja võimalike tüsistuste pärast muretsema. Ka SA Tallinna Lastehaigla endokrinoloogiateenistuse juhataja ja lastearst Ülle Einberg on hästi kursis, et vanemad on lapse haigestumisel murelikud ja mõtlevad kohe ravimitele, mida talle anda.

Tohtri teeb murelikuks see, et hoopis vähem pööratakse tähelepanu haige lapse režiimile ja õigetele hooldusvõtetele. "Kui laps tunneb end halvasti, kaebab pea- või kõhuvalu, oksendab või tal on palavik, siis tuleb talle selga panna öösärk või pidžaama ja jätta ta voodisse," soovitab Einberg vanematele. Ta meenutab, et palavik on enamasti organismi kaitsereaktsioon, mida ei ole vaja kohe ravimitega alandada.

"Kui keha ja käed-jalad on soojad, siis tuleb lapsele selga jätta minimaalne kehakate ja püüda teda jahutada. Palaviku alanedes võib ette tulla tugevat higistamist ning siis tuleb vahetada ihupesu ning voodilinu," jagab Einberg abistavaid nõuandeid.

Kuidas palavikus last aidata?

Kui laps kuumab ja tunneb end halvasti, tahaks hoolitsev vanem kuidagigi tema enesetunde parenemisele kaasa aidata.

Einberg räägib, et palavikuga peab jooma vedelikku. Selleks sobivad hästi morsid või mahlad (kibuvits, must sõstar, vaarikas, jõhvikas), ravimteed ja vesi. Suurematele lastele sobib ka limonaad.

Meenutada tasub ka võtteid, mida kasutasid juba meie emad ja vanaemad. "Palaviku langetamiseks võib lapse üle hõõruda viina või leige veega. Selleks tuleb ta täielikult lahti riietada, vedelik oma peopesale valada ja sealt lapse kehale, näiteks õlavarrele, ning hõõruda see kerge masseeriva liigutusega laiali," soovitab Einberg järk-järgult jahutada kogu keha.

Ettevaatlik tuleb olla siiski sellega, kui lapsel hakkab külm ja ihule tuleb kananahk. Siis tuleks ülehõõrumine lõpetada ja panna ta teki alla, kuni tal hakkab soe.

"Käsi-jalgu tuleb masseerida sooja viinalahusesse kastetud vati või marliga ja panna jalga villased sokid. Kui käed-jalad on jälle soojad ja punetavad, võib jätkata keha ülehõõrumist," soovitab arst, et esiti võib leevendust tuua ka otsmikule pandud toaleige veega mähis.

Kui lapse kehatemperatuur ei lange ja palavik püsib üle 38,5 kraadi, siis tuleks lastearsti sõnul kaaluda palavikualandajate andmist. Esimesena soovitab ta proovida paratsetamooli (10–15 mg kilogrammi kehamassi kohta iga 4–6 tunni järel) või ibuprofeeni (10 mg ühe kilogrammi kehamassi kohta kuue tunni järel).

Ära sunni last sööma

Einbergi sõnul on tavaline, et palavikus lapsel ei ole söögiisu. Sel juhul ei tohiks teda sööma sundida.

Kui lapsel söögiisu tekib, võiks talle esialgu pakkuda marju, puuvilju või kergesti seeditavaid toite (puder kisselliga, kartulipüree, väherasvane supp). Erinevus on siin rinnapiima saavate imikute ja väikelaste vahel, sest beebisid toidetakse edasi ka haiguse ajal.

"Joogiks võib lapsele anda keedetud või puhast pudelivett," õpetab Einberg.

Kuigi marakratid kipuvad paranedes voodist välja ja mängima, oleks arsti sõnul siiski mõistlik, kui nad jääksid pärast palaviku langemist veel voodisse. "Kui laps on palaviku alanedes reibas, ei ole emal-isal vaja muretseda. Kui aga ta on loid, apaatne, magab palju ja keeldub joogist, siis on vajalik arsti läbivaatus," manitseb tohter.

Villased sokid ja õige nuuskamistehnika

Väikelaste puhul on nohu ja köha sagedased sümptomid hingamisteede põletike korral, kuid Ülle Einbergi sõnul tuleks ka siin esiti ravimitega oodata.

"Lapse jalad peaksid olema soojad – hea on kanda villaseid sokke," soovitab tohter ja ütleb, et nii nohu kui ka köha korral peaks ta jooma rohkesti vedelikku (nt pärnaõie- ja kibuvitsamarjateed, millele võib lisada mett.). Sugugi vähem oluline pole ka see, et nohune laps tuleb õpetada nina nuuskama.

Oksendamine – ohtlik või mitte?

Esiti ehmatav oksendamine võib kaasneda paljude haigustega.

"Kui see on rohke ja korduv, ohustab last vedelikukadu. Vedelikuhulga taastamiseks sobib hästi rehüdroonilahus ehk apteegis müüdav spetsiaalne soola ja glükoosi sisaldav lahus, mis sobib igas vanuses lastele," õpetab Einberg, et last tuleks joota tihti ja väikestes kogustes.

Kuigi terve päeva oksendanud laps võib end järgmisel hommikul tunda hästi, ei tohiks teda kindlasti veel kooli või lasteaeda saata.

Et haiguse esimestel päevadel ei pruugi kõik haigustunnused välja kujuneda, tuleks anda lapsele aega kosuda. Nii toob Einberg näite, et ei ole välistatud, et teisel või kolmandal haiguspäeval tekib kõhulahtisus.

Et ootamatuteks tõbedeks valmis olla, soovitab ta juba suvel ja sügisel varuda oma aiast või metsast marju, puuvilju, teha mahla või panna marjad sügavkülmikusse. "Siis on esmane arstirohi omast käest võtta ja võib juhtuda, et muud ei olegi tarvis," soovitab Einberg.

Samal teemal

22. september 2015, 07:00
Perearst: nohune-köhane laps peaks lasteaiast koju jääma
13. veebruar 2015, 13:46
Tallinna lastehaiglas avati labor epilepsia uurimiseks
22. jaanuar 2015, 17:18
Kui peas on pinge, siis loodus aitab!
14. jaanuar 2015, 11:07
Metsamoori taimeabi palavikus piinlevale lapsele: angervaks, kummel ja c-vitamiin