Foto: Scanpix
Õhtuleht.ee 13. jaanuar 2015 07:00
Infoajastul on vahel raske aru saada, mis on tervislik ja mis mitte. Teadlased räägivad ühel päeval, et muna ja kohv on tervisele kasulikud, järgmisel päeval vastupidist. Milles on asi?

Nagu elus peab valitsema tasakaal, käsitleb ka teadus asju mõõdukuse piirides ehk nii munades kui kohvis, samuti ka veinis ja õlles leidub ühendeid, mis on tervisele kasulikud mõõdukas koguses. Fox News toob välja levinuimad asjad, mida tervise heaks arvatakse võivat piiramatult tarbida, kuid millega ometi võiks hoogu pidada.

Apelsinide, õunte ja tomatite söömine. Kõik need kolm puu- ja köögivilja on äärmiselt tervislikud, kuid samas ka happelised. Liiga palju happelist toitu tarbides võid kahjustada oma söögitoru ja mao limaskesta. Aja jooksul võivad kahjustused neis põhjustada haavandeid ja vähieelseid seisundeid.

Väga happeline toitumine võib kaasa tuua ka reflukshaiguse, mis võib olla valulik ja mille ravi on kulukas, mis häirib und ja muid igapäevaseid tegevusi. See omakorda võib kahjustada ka hambaemaili.

Vältimaks liigset happelisust, piira apelsinide, õunte ja tomatite söömist kahele portsjonile päevas.

Treenimine. Enamik inimesi ei treeni piisavalt, teised pingutavad sellega jälle üle ning muutuvad igapäevasest treeningust kaalu kontrollimise eesmärgil sõltuvaks. Sageli ilmneb see koos söömishäiretega, näiteks anoreksia ja buliimiaga, mis võivad kahjustada tõsiselt nii psüühikat kui füüsist.

Muide, ka sportlased on üle­treeninuna väsinud ja tujukad ja ei suuda oma eesmärgile keskenduda.

Päike. Päikesepaiste on meie peamine D-vitamiini allikas. Päikesevalgus ei tooda toitaineid ­otse, kuid aitab naharakkudel ­D-vitamiini tootmisele kaasa. See mängib tähtsat rolli jällegi kaltsiumi imendumisel. Kui D-vitamiini tase on organismis normaalne, võtab keha toidust vastu kaks korda rohkem kaltsiumi.

Kui kaltsium ei imendu, võib tulemuseks olla osteoporoos, mille tulemuseks omakorda on sageli stress, luumurrud ja vigastused. Eriti vanematel inimestel. Ka seostatakse D-vitamiini puudust üha rohkemate haigustega.

Päikese käes viibimisega peab aga piiri pidama, sest liiga palju päikest võib põhjustada nahavähki, muu hulgas melanoomi.

Kui sojat liiga palju süüa, võib see takistada raua imendumist, mis võib kaasa aidata aneemia tekkele. Eriti taimetoitlastel. Peale selle sisaldab soja östro­geeni sarnaseid ühendeid, mis liigtarbimise korral võivad põhjustada emakakaelavähki. Ohutuks peetakse kaks portsjonit sojat päevas.

Magamine. Nagu toit, on ka uni inimese jaoks esmatarbekaup. Ilma selleta keha lihtsalt lõpetab normaalse funktsioneerimise. Kuid nagu igat asja suures koguses, ei ole ka liiga palju und kehale hea, sest see võib suurendada riski krooniliste haiguste, teiste hulgas ka südamehaiguste tekkeks. Parema tervise nimel tasub oma und piirata üheksa tunnini.