Ka saksa naised kipuvad vähi sõeluuringutes laisalt osalema (1)

Eestis on sõeluuringutega hõlmatus madal. Mida te meile soovitaksite, kuidas osalust tõsta saaks?

Kahjuks on sama probleem skriininguga ka Saksamaal, osalusmäär on 53-65%. Ka meie küsime endalt, mis põhjusel naised ei osale. Teeme reklaami, jagame informatsiooni, korraldame vähinädalaid, peame loenguid maapiirkondades ning erinevatele kogukondadele. Proovime inimesed skriininguga tuttavaks teha.

Rootsis on osalusmäär 80%. See on uskumatult kõrge, aga see on osa nende elustiilist. Saksamaal alustasime sõeluuringuga suhteliselt hilja, aastatel 2005-2006. Varem olid meil varajase avastamise programmid, aga polnud üleriiklikku skriiningut. Ka praegu käivad paljud naised küll arsti juures, aga ei osale skriiningprogrammis. Kui me neid külastusi arvesse võtaks, oleks osalusmäär parem, arvan, et umbes 70-80%.

Saksamaal tulevad kõik andmed kõigi paikmete kohta kokku vähiregistritesse. Infot analüüsides näeme, et umbes pooled vähijuhtudest on avastatud skriiningus. Teine pool või pisut rohkemgi avastatakse erinevate programmide või kvaliteedisüsteemide abil. Näiteks on eraldi programmid suunatud riskirühmadele, kel on perekondlik risk, riskilesioonid anamneesis, kes on enam kui viis aastat saanud asendusravi. Ka nemad jäävad väljaspoole skriiningut, kuna kõrgema riski tõttu on neile eraldi programm.

Kas olete hõlmatuse tõstmiseks proovinud midagi, mis ei tööta, et saaksime vältida sama vea tegemist?

Paljud naised saavad esimese kutse skriiningule, kui nad saavad 50-aastaseks. See on aga suur viga, saata inimesele sünnipäevaks skriiningukutse. Paljud naised on välja toonud, kui nad on saanud kutse täpselt samal päeval ja nende jaoks on see väga raske.

Inimesed ei taha saada ka telefonikõnesid, mis kutsuvad skriiningule. See on küll personaalne, kuid ehmatav. Öeldakse, et paremini töötab siiski informatsiooni jagamine - kas või näiteks reklaam supermarketites, mis tuletab meelde, et kui oled 50-aastsane, siis ära jää hiljaks ja mine skriiningule. Juures on telefoninumbrid, kust lisainfot saab. Lisaks on muidugi reklaam ajalehtedes või flaieritel.

Kõige olulisem on informeerida patsienti skriiningu võimalustest ning tutvustada neid nii perearstikeskuses, günekoloogi juures, kirurgi juures - kõikide arstide juures.