Terviseameti peadirektori asetäitja Üllar Kaljumäe sõnul soovitati Euroopa Liiduga liitumise ettevalmistamisel Eestil sisse seada ühetaoline alaline registreering ja ainult nelja tervishoiu põhikutse (arsti, hambaarsti, ämmaemanda ja õe) osas, kirjutab meditsiiniportaal Med24. Alates 2002. aastast toimubki Eestis kvalifikatsiooni tunnustamine ja tööle lubamine ühetaoliselt registreeringuna tervishoiutöötajate riiklikus registris. Seega alates 2003. aastast registreeritud arstidel on kõigil olemas ka õigus töötada. Neid on kokku 159.
Kaljumäe sõnul oli Eesti süsteem omal ajal eeskujuks oma lihtsuse ja selgusega ning see vastas Euroopa Liidu tolleaegsele nägemusele tervishoiutöötajate vabast liikumisest. "Viimase viie-kuue aasta jooksul on Euroopa Liidus toimunud diskussiooni ja järjest suurema tervishoiutöötajate mobiilsuse tulemusena asutud seisukohale, et hariduse ühtlustamisel põhinevast kutsekvalifikatsioonide vastastikusest tunnustamisest tuleks automaatne töötamisõigus lahutada," rääkis ta.
See tähendaks Kaljumäe sõnul seda, et kvalifikatsiooni hindamisel ei ole edaspidi oluline, mis keeles on see haridus omandatud, kuid selle riigi keele oskamine, kus tervishoiutöötaja plaanib edaspidi tegutseda, on tööle asumisel nõutav.
"Eestis oleme oma viimase aasta diskussioonis natuke kinni jäänud senisesse õiguste ühemomentsusesse ja eeldame, et kvalifikatsiooni tunnustamist taotlev saksa arst peaks koheselt ka täiuslikult eesti keelt valdama," rääkis Kaljumäe. "Tegelikult peaks ta eesti keelt oskama siis, kui tööle asub. Patsiendikaitse ega ka riigi vaatenurgast ei ole vahet, kas muukeelne arst tuleb Euroopa Liidust või näiteks Ukrainast, käsitlus peaks olema ühetaoline."
Suurem osa arste tuleb Eestisse väljastpoolt Euroopa Liitu. Euroopa Liidu riikidest või teistest lääneriikidest on alates 2003. aastast tulnud 43 arsti, neist töötab 17. Üldse on tulnud 2003. aastast Eestisse 159 arsti, kellest 7. jaanuari seisuga töötab 80.
"Terviseametil ei ole õigust küsida, miks tahetakse Eestisse tööle tulla, kuid viimasel, 2014. aastal, mil enim arste on tulnud Ukrainast, on kõlama jäänud sealne keeruline poliitiline ja sotsiaal-majanduslik olukord," lausus Kaljumäe. "Samuti on tulnud jutust välja, et mitmetest riikidest tulijate jaoks on Eestis pakutav palk kõrgem ja elukeskkond parem, mis on võrreldav Eesti ja Soome arstide palgavahega. Osa juhtudel on Eestisse tulemise põhjused perekondlikud."
Kuna paljud tulijatest on valinud töökohaks Eesti siinsete paremate elu- ja töötingimuste tõttu, siis võib Kaljumäe sõnul eeldada nendest piirkondadest jätkuvat huvi sisserände vastu. "Kui samal ajal püsib ka Eesti tervishoiutöötajate väljaränne, mis tekitab tööandjatel järjest suuremaid personaliprobleeme, siis sisseränne suure tõenäosusega pigem suureneb," prognoosis ta. "Me peame olema selleks valmis ja oma senist süsteemi tõhustama."
Tema sõnul võiksime üht-teist õppida ka Soome kogemusest, kus teistes riikides hariduse omandanud arstide osakaal on 19 protsenti. Eestis on see 3 protsenti.
ule taevas appi!
siia tööle! Eesti arstkond vananeb ,sest noori peale ei tule. Noored siirduvad välismaale,kus palk parem ja suhtumine lausa kordades parem. Meile tulevad arstid kasutavad Eestit hüppelauana edasisiirdumiseks Euroopa teistesse maadesse Ei jää keegi siia totra töökorralduse, vastiku suhtumise,alamakstuse ja ületöötamise sasipuntrasse.Siia tulnud arstid on üsna tublid Paljud pursivad keeltki paremini,kui kogu elu siin elanud russid. Aga siia tulevad ka parimad arstid ,kel on suuremad anbitsioonid Nii et ärgu ministeerium arvaku,et asjad on hästi.Ei ole K aneed tohtrid plaanivad edasiliikumist Töötan ise med asutusess,ka meil on muulasi ja nendega vesteldes ei ole see arstitöö siin nii roosiline midagi Kui võimalust,kaabitakse minema.