Uudised

Läbimurre: probiootikumid vahetavad tulevikus mõnede haiguste ravis antibiootikumid välja 

Toimetas Silja Paavle, 15. jaanuar 2015 12:13
Katsed TerviseTAK laboris.Foto: TerviseTAK
Tervisetehnoloogiate Arenduskeskuses bakteriaalse vaginoosi, kandidoosi ja kuseteede põletiku raviks välja valitud probiootilised tüved läbisid edukalt laboris efektiivsus- ja ohutuskatsed, veebruaris alustatakse preparaadi kliiniliste uuringutega.

Suur vajadus uute efektiivsete ja ohutute ravi-profülaktiliste preparaatide järele valdkonnas, kus Tervisetehnoloogiate Arenduskeskusel (TerviseTAK) on tugev kompetents, andis viis aastat tagasi põhjuse käivitada probiootikumide projekt. Kliinilise uuringute faasi jõudmine näitab arendustöö edukust ja on ettevõttele oluline kinnitus algse valiku põhjendatusele.

Samal teemal

TerviseTAK'i uurimistöö oluliseks eesmärgiks on olnud uute probiootiliste bakterite preparaatide arendamine nii naiste kui meeste kuse- ja suguteede põletike raviks. Nende tööde käigus koguti mikroorganismide kollektsioon, mille abil arendab ettevõte koostöös Tartu Ülikooli ja mitmete kliinikutega tõenduspõhiseid probiootikume urogenitaaltrakti infektsioonide raviks ja profülaktikaks. Paarisajast piimhappebakteri tüvest on välja valitud kümme parimat, mis pärinevad tervete naiste suguteedest ja mis on in vitro katsetes näidanud head efektiivsust erinevate tupepõletike (bakteriaalse vaginoosi ja seeninfektsiooni) ning põiepõletike tekitajate tõrjumisel. Sama tähtsad on mitmed muud efektiivse ja turvalise probiootikumi puhul olulised omadused, nagu erinevate substraatide kasutamise võime, kinnitumisvõime, resistentsus antibiootikumidele ning punaliblesid lagundava aktiivsuse puudumine.

Eestis diagnoositakse bakteriaalne vaginoos või vaginaalne seenpõletik ehk kandidiaas aastas ligi 65 tuhandel naisel. Lisaks on kümnendik perearsti-külastustest tingitud kroonilistest või korduvatest uroinfektsioonidest. Kõikide riikides moodustavad erinevad kuse- ja suguteede põletikud hinnanguliselt 15-30% naistearsti külastustest. Paljudel juhtudel alluvad need seisundid halvasti ravile või kipuvad korduma. Sage antimikroobsete ravimite tarvitamine on aga seotud kõrvaltoimetega ning soodustab ravimresistentsete mikroobide levikut.

TerviseTAK'i reproduktiivse mikroökoloogia arengusuuna juht doktor Reet Mändar usub, et probiootikumid võiksid saada antibiootikumide asendajaks teatud haigusseisundite tõrjumisel. See tähendaks organismi normaalsete mikroobikoosluste taastamist kasulike bakterite abil, mis omakorda pakub kaitset paljude infektsioonide vastu. Kuna tõenduspõhiseid probiootilisi tooteid on turul väga vähe, on antud arendusel ka väga suur kommertspotentsiaal. Lisaks probiootilistele ravikapslitele plaanib TerviseTAK probiootilisi baktereid kasutada ka mitmesugustes hügieenitoodetes.

Esmalt viiakse TerviseTAKis läbi kliiniline uuring tervete vabatahtlikega, et kinnitada preparaatide ohutust. Kuigi Euroopa Toiduohutusamet (EFSA, European Food Safety Association) on paigutanud laktobatsillid QPS (qualified presumption of safety) nimekirja, on esmased katsed tervete vabatahtlikega nõutavad. Pärast ohutuse uuringut järgneb kliiniliste katsete teine faas juba efektiivsuse määramiseks erinevate terviseprobleemidega patsientidel, mille hulka kuuluvad krooniline vaginiit või sagedased bakteriaalse vaginoosi, kandidoosi või uroinfektsiooni episoodid.