Insult ja infarkt - need karmid i-tähega haigused

Kaks meest, kes teavad minutite hinda, on Põhja-Eesti regionaalhaigla kardioloog Margus Viigimaa ja neuroloog Andrus Kreis.

Esmased teadmised infarktist ja insuldist ning nende ennetamisest, mida doktorid siinkohal jagavad, kuluvad kiire elutempo juures igaühele ära.

Infarkt: ära hoida on lihtsam ja targem

Margus Viigimaa, Põhja-Eesti regionaalhaigla kardioloog

• Mis on infarkt ja mida see kahjustab?

Südameinfarkt on südamelihase kahjustus ja kärbumine. Infarkti põhjustab südame pärgarteri ahenemine, mille lõppetapp on arteri verevarustust sulgeva trombi teke ja millele eelnevad veresoontes tekkinud lupjumismuutused. Tavaliselt on ohustatud 60–70aastased, eriti mehed, kuid ebatervislike eluviiside ja eelsoodumuste korral võib see tabada ka 30–40aastaseid. Näiteks suitsetamine või vihastumine võib siis saada saatuslikuks.

• Millised on nähud, millele tuleb kiirkorras reageerida?

Kui esimest korda elus tekib tugev valu rindkeres, on see piisav põhjus kiirabi välja kutsuda. Kuni kiirabi tulekuni tuleb haige asetada mugavasse asendisse, avada aken ja anda keele alla nitroglütseriini.

Erakorralise meditsiini osakonnas tehakse kardiogramm ja veretestid, mis seisundist piisava ülevaate annavad. Reageerimisel on tähtis iga minut, sest südame pärgarteri avamist, mis südamelihase suurema kahjustumise ära hoiab, saab efektiivselt teha kolme tunni jooksul. Meie haiglas on selleks ööpäevane valmidus.

• Statistikast – milliseid tendentse on viimasel ajal näha?

Põhja-Eesti regionaalhaiglas ravitakse kolmandikku kõikidest Eesti infarktihaigetest. 2012. aastal oli nende suhtarv 800 meest ja 500 naist. Pärast menopausi võrdsustub naiste infarktirisk meeste omaga, kuid naiste esmased vaevused on ebatüüpilisemad. Alla 50aastaste infarkti suremus on kümne aasta jooksul 25% vähenenud ja tasapisi jõuame vanale Euroopale järele.

• Millised on esimesed hoiatavad nähud, mida inimene ise märgata saab?

Kuigi tundub, et infarkt tabab nagu välk selgest taevast, võib sageli leida enesetundes ohumärke eelmise nädala või kuu jooksul: hingeldamine, ängistustunne pärast koormust, vihastamist või külmas õhus kõndimist. Äkiline valu rindkeres tahab viivitamatut reageerimist. Iga inimene peab teadma oma vererõhku, vere kolesterooli- ja suhkrusisaldust ning kehakaalu.

• Mida saab inimene ise teha, et haigust ära hoida? 

Plaanida ajakavva regulaarne kehaline tegevus: näiteks 30 minutit kiirkõndi päevas, sellises tempos, et saab kaaslasega vestelda. Kontorirutiiniski on võimalik sportida – kümme korda päevas jala kolmandale korrusele ja tagasi annab juba piisava koormuse.

Spordiklubis võiks vähemalt kaks korda nädalas käia. Üle 35 aasta vanune inimene võiks teha spordiklubis või kardioloogi juures koormustesti, et teada saada optimaalne pulsisagedus kehalisel koormusel. Südamele meeldib eriti käimine, kepikõnd, sörkjooks, ujumine, aga ka tantsimine.

Kehakaalu langetamine ülekaalu korral aitab infarktiohtu tublisti vähendada. Tervislikul toitumisel on samuti suur tähtsus.

Palju oleneb südame tervishoius endast ja südamehaigused on tervisliku elustiiliga hästi ennetatavad. Üldiselt on inimesed muutunud teadlikumaks, spordivad ja puhkavad rohkem.

• Millised mineraalained on olulised südame töökorras hoidmiseks?

Tasakaalustatud toit tagab juba ise vajalikud mineraalained, toidulisandite liigne tarvitamine pole samuti ohutu. Südamele on vajalikud kaalium ja magneesium, seevastu naatriumi (keedusoola) kogust tuleb piirata. Valmis- ja töödeldud toit sisaldab naatriumi tihtipeale liiga palju, tõstes soolatundlikel inimestel vererõhku.

Oluline on süüa piisavalt puu- ja juurvilju ning kaks korda nädalas kala.

• Kardioloogi uusaastasoov?

Soovin, et inimesed elaksid nauditavat elu südamehaigusteta. Rohkem hingerahu ja rõõmsat meelt hoiab südame tervena. Samuti loodan, et leitaks rohkem aega oma hobide ja tervisespordiga tegelemiseks – siis on tervisevaru suurem, et päevapingele vastu panna.

Insult: kavalad sümptomid

Andrus Kreis, Põhja-Eesti regionaalhaigla neuroloog

• Mis on insult ja mida see kahjustab?

Insult on äge ajuvereringe häire ja kahjustab aju. Insuldil on kaks peamist vormi: ajuinfarkt ja aju verevalandus. Viimase alavormiks on omakorda aju ämblikvõrkkesta alune verevalandus (subarahnoidaalne verejooks), kuid selle ilmingud, põhjused ja ravi erinevad muude insuldivormidega võrreldes oluliselt. Insuldiks võib tinglikult nimetada ka aju veenisüsteemi haigust.

• Millised on nähud, millele tuleb kiirkorras reageerida?

Insuldi esimesed sümptomid võivad olla väga erinevad, kuid klassikaliselt on selleks ühe kehapoole (harvem vaid käe või jala) tuimus ja/või nõrkus. Kindlasti ka äkki tekkinud kõnehäire, eelkõige kaob oskus leida sõnu, aga ka ebaselge kõne ning võimetus teiste kõnest aru saada. Esmaste nähtude alla kuuluvad ka äkiline tasakaalukaotus ja loomulikult teadvusekaotus (kooma). Peavalu ei ole üldjuhul insuldi esmasümptom.

Kõrvalseisja esmane ülesanne on insult ära tunda ja informeerida kohe kiirabi (tel 112), lisaks tuleb jälgida, et haige lebaks turvaliselt külili. Kõige tähtsam on aga haige võimalikult kiiresti haiglasse saada ja seda olenemata üldisest seisundist. Ei tohi lasta end petta haige ettepanekust oodata, et ehk läheb mööda. Trombist tekkinud verevaeguse tingimustes võib iga minut hukkuda 2 miljonit närvirakku.

Kui ravi viibib, võime küll saavutada verevoolu taastumise, kuid ajukude on juba surnud ning paranemisvõimalused maha magatud. Kriitiline aeg on neli ja pool tundi alates sümptomite tekkest.

• Statistikast – milliseid tendentse olete viimasel ajal täheldanud?

Insult on Eestis nagu mujalgi Euroopas kolme peamise surmapõhjuse seas ja kindlasti on see peamine invaliidsuse põhjustaja. Viimasest uuringust nähtub, et erinevalt Euroopast üldisemalt iseloomustab Eestit ebameeldivalt see, et noorte meeste haigestumine on lubamatult rohke.

• Millised on esimesed hoiatavad nähud, mida inimene ise märgata saab?

Insuldil (täpsemalt ajuinfarktil) on ainult üks hoiatav tunnus, see on eelkirjeldatud sümptomite teke ja nende kiire möödumine ehk ajuverevoolu puu-dulikkus. Ei tohi lasta end petta asjaolust, et kõik läks minutite või tundidega möö-da – ikkagi peab esimesel võimalusel pöörduma haiglasse. Nimelt on ataki järel väga suur tõenäosus saada ajuinfarkt lähemate päevade või nädalate jooksul.

• Mida saab inimene ise teha, et haigust ära hoida?

Järgida tervislikke eluviise ja ravida riski suurendavaid haigusi nii, nagu arstid ette kirjutavad. Eluviisiteguritest on vaieldamatult kõige ohtlikum suitsetamine – see suurendab haigestumisriski kaks korda. Lisaks liigne alkohol, vähene füüsiline aktiivsus, suur psühhoemotsionaalne stress ja ülekaal. 

Haigustest suurendab insuldiriski enim kõrgvererõhktõbi, aga ka teatav südamerütmihäire (südamekodade vir-vendus) ja suhkurtõbi. Rohkem ohustatud on ka need, kellel on mõni teine ateroskleroosist tingitud haigus, näiteks südame isheemiatõbi.

• Millised mineraalained on südamele ja närvisüsteemile olulised?

Närvisüsteemi talitlemiseks on tarvis mitmeid mineraalaineid, mida inimene saab igapäevase tervisliku toiduga.

Senini pole suudetud tõestada, et mineraalainete võtmine toidulisandina vähendaks insuldiohtu. Olulised on klassikalised tervisliku toitumise põhimõtted, ei midagi “ajuspetsiifilist”. Vähem loomset rasva, transrasvu ja nn valgeid süsivesikuid (suhkur, sai, makaronid) ning punast liha. Rohkem köögivilja, pähkleid, kala – hea on nn Vahemere dieet.

• Neuroloogi uusaastasoov?

Hoidke rohkem oma tervist noores eas, siis saabub vanadus hiljem!

Segadused sõnadega

Ajurabandus = insult

Ajuinfarkt = insuldivorm, mille põhjuseks on ajuarteri sulgus trombi tõttu (teine insuldivorm on aju verevalandus veresoone lõhkemise tagajärjel).

Insult = äge ajuvereringe häire (kas ajuinfarkt või aju verevalandus)

Südamerabandus = südameinfarkt. Selle all võib mõelda ka mis tahes äkki tekkinud südametegevuse häiret.

Infarkt = mingi organi (aju, südame, neeru, soole jm) kahjustus, mis on tekkinud selle organi verevoolu lakkamisest.
(Allikas dr Andrus Kreis)