Hambad - kaalul on rohkem kui ilu (3)

1. Kas hambad võivad ära kuluda?

• Jah, seejuures on kulumisel mitu vormi: hammas võib kuluda teise hamba vastu hõõrdudes (krigistades) – nii kuluvad hambad lühemaks, tekivad praod, hambad hakkavad lagunema, igemepiir taanduma. Hambad muutuvad tundlikuks ja valusaks.

Suurte pingete tõttu kulub hambakaelalt kaitsev emailikiht, tundlik dentiinikiht selle all on kaariesele ja infektsioonidele väga vastuvõtlik.

• Sageli kulutatakse hambaid pliiatsit vms närides, soolatud-röstitud arbuusiseemneid purustades. Suur hammaste kulutaja on happeline komponent, näiteks energiajoogid, karastusjoogid, puuviljad.

• Tihti kuluvad hambad liiga kõva harjamise tõttu: esiteks taandub ige, siis paljastub hambakaela õrn dentiinikiht.

• Hambapastat, mis mõeldud igeme-haiguste puhuks, tohib kasutada üksnes lühikest aega (kaks nädalat), sest pasta abrasiivsed koostisosad võivad kulutada hambaemaili.

• Hambad kuluvad ka ülekoormuse tõttu, mida põhjustab näiteks vale hambumus. Kui mäludes on hammaste vahel liiga tugev kontakt, hambale mõjub liiga suur jõud ja pinged koonduvad hambakaela piirkonda, tekib igemepiiri lähedale kiilukujuline defekt.

• Üks kulumise tõsisemaid kõrvalnähte on hambumuse muutumine. Suu ei salli vahesid: kui näiteks esihammaste lõikeservad kuluvad, tekib vaba ruum, hambad lõikuvad kokku. Ravis tuleb seetõttu tihti peale kulunud hammaste taastamise korrastada ka hambumust ning sageli on vaja raviks tervet meeskonda – hambaarstile lisaks ka ortodonti ja kirurgi.

2. Kas hambumust on vaja korrigeerida?

• Mõned hambumushädad on raskemad, teised kergemad; mõned rohkem esteetilised küsimused, osa aga häirib elu – neid oleks vaja korrigeerida.

• Valest hambumusest võivad tekkida alalõualiigese probleemid, näiteks liigese naksumine, valud liigestes; pingesse lähevad mälumislihased, vahel ei püsi seetõttu hambatäidiseid ja kroonid.

• Mida parem hambumus, seda väiksem risk, et hambad hakkavad kuluma. Kui hambad on puseriti ja kontaktis on üksnes mõned reast väljas olevad hambad, on nende kulumine aktiivsem.

• Mõned uuringud näitavad, et puseriti hammaste vahel kipub tekkima sagedamini kaaries, kuna hambaid on keerulisem puhastada.

• Breketid nõuavad head hügieeni, pärast breketravi lõppu saavad patsiendid hammaste sisepindadele traadi, et hambumus ei liiguks tagasi endisse asendisse. See võib teha hambapesu natuke keerulisemaks. Kuid tulemus – ilus ja õige hambumus – korvab need väiksed ebameeldivused.

• Hambumuse korrastamiseks vanuse-piiri pole. Näidustusi breketraviks on mitu, näiteks kasutatakse neid igeme-haiguse tõttu paigast nihkunud hammaste asendi taastamiseks. Hambumuse korrigeerimiseks on aga palju võimalusi, alati ei pea kasutama breketeid.

3. Mida teha tarkusehammastega?

• Oleneb olukorrast. Kui muresid pole, siis ei pea tarkusehambaga midagi tegema. Kui tarkusehambad pole ilusasti reas, tekib nendel hammastel väike eelkontakt, mis juhib alalõua valesse asendisse ja ilmneda võivad liigeseprobleemid – sellistel juhtudel võiks lasta tarkusehambad eemaldada.

• Muret teevad need tarkusehambad, mis ei lõiku täielikult: tulevad igeme alt veidi välja, igemega kaetud osa alla kipub jääma toitu, mis tekitab krooni ümber põletiku. Põletik küll taandub, kui igemetaskut loputada ja puhastada, aga see kipub korduma. Tarkusehambasse tekkinud auku võib olla keeruline ravida, sest igemega kaetud või põse sees peidus oleva hambani on keeruline pääseda. Sellistel juhtudel on soovitatav tarkusehammas eemaldada, sest tarkusehambad on evolutsiooni jäänus – vaja meil neid ei ole.

4. Kas valgendamine kahjustab hambaid?

• Valgendada võib. Kui seda õigesti teha, ei ole see kahjulik. Valgendusmeetodeid on väga erinevaid: hambaravikabinetis tehtavad protseduurid on agressiivsemad, kodusel hambavalgendusel kasutatakse sama toimeainet, aga väiksema kontsentratsiooniga.

• Võib juhtuda, et teatud ajaks muudab valgendamine hambad tundlikuks, see möödub nädala-paariga.

• Valgendada tuleks mõistuse piires: jälgida kasutusjuhiseid ning arsti ja suuhügienisti nõuandeid. Kui kodustesse valgenduskapedesse panna valgendavat geeli liiga palju, läheb see igemete peale ja teeb need põletikuliseks.

• Valgendada ei tohiks liiga tihti, see võib hambaid kahjustada. 3–4 päeva pärast valgendamist tuleks hoiduda punasest veinist, kohvist jm tugevaid pigmente sisaldavatest jookidest, sest need võivad anda vastupidise efekti, muuta hambad hoopis tumedamaks – vahetult pärast valgendust on hambad vastuvõtlikud.

5. Mida teha amalgaamtäidistega?

• On tekkinud koolkond arste, kes on veendunud, et amalgaamtäidistes olevad ained on seotud teatud sündroomide ja haigustega (nt Downi sündroom, epilepsia). Tõestust selle kohta ei ole.

• Amalgaamtäidis sisaldab elavhõbeda-oksiidi, täidise vahetamine on olukord, kus organismile seda ainet “tutvustatakse”. Suukaudselt see organismi ei imendu, küll aga pääseb aine vereringesse hingamisteede kaudu ning arvatakse, et see muutub ka toksiliseks.

• Amalgaamtäidiste eemaldamisel kasutatakse kummiraami, mis ei lase täidiseosakestel suhu minna. Nina ette pannakse topeltmask, et täidiseosakesed ei satuks organismi hingamisteede kaudu. Toitumisspetsialistid soovitavad pärast amalgaamtäidise eemaldamist loputada suud seleeniga.

• Amalgaamtäidiseid on kasutatud väga pikka aega, seda tehakse ka praegu, need on väga heade omadustega pikaajalised täidised. Populaarsed pole nad oma värvi tõttu.

• Hästi pandud väiksemat amalgaam-täidist ei ole soovitatav eemaldada. Suuremad täidised võivad aga paisudes tekitada hammastesse mikromõrad. Hamba murdumise vältimiseks võiks suuremad amalgaamtäidised välja vahetada.

6. Kas fluor ja ksülitool tagavad hammaste tervise?

• Hammaste tervise tagavad hea hügieen ja õige toitumine. Väga madal, alla 0,5 mg/l fluoriidide tase võib põhjustada hambakaariese teket, kontsentratsioonis u 1 mg/l toimib see kaariesevastaselt, eriti lastel. Põhjuseks on selle antibakteriaalne toime ja vastupidavus happelisele keskkonnale.

• Fluor tugevdab emaili mineraalidega rikastumist hamba arengu perioodil ja soodustab emaili taastumist pärast hamba suhulõikumist. Fluor pidurdab Streptococcus mutansi – kaariest tekitava bakteri – kasvu hambakatus.

• Kõrgem fluoriidide tase ja nende suurenenud omastamine hamba arenemise perioodil võib aga põhjustada hambaemaili kahjustuse – fluoroosi – teket. Fluoroosile on iseloomulikud valged või pruunid laigud emailis. Raskemate vormide korral tekivad pruunid laigud ja langevad välja emailitükid.

• Fluori on rohkem kalas: see kumuleerub kalaluudes. Ka teedes, eriti just mustas tees, on fluori suhteliselt palju. Muidugi sisaldavad fluori ka hambapastad ning happerünnakut aitab peatada ksülitooliga nätsu närimine.