Välismaal saadud ravi hüvitati mullu 101 043 euro eest (1)

Haigekassa esindaja Katrin Romanenkovi sõnul saab detailsema ülevaate anda 2014. aasta esimese üheksa kuu kohta, sest kogu aasta kokkuvõtet alles hakatakse koostama, kirjutab portaal Meditsiiniuudised.

Perioodil 01.01. 2014-30.09. 2014 on haigekassale esitatud 63 avaldust välisriigist saadud ravi hüvitamiseks. Populaarsemad kohad, kus Eesti inimesed ravil käivad on Saksamaa ja Soome, taotlusi on esitatud ka Leedus, Lätis, Hispaanias, Rootsis, Austrias, Belgias, Horvaatias, Inglismaal, Itaalias ja Kreekas saadud raviteenuste eest.

Kõige rohkem taotlusi on olnud sooviga minna välisriiki silmaarsti konsultatsioonile või erinevatele operatsioonidele, mitmed taotlused on olnud ka seoses kasvajate raviga (konsultatsioon, keemiaravi, kiiritusravi, operatsioon) ning ortopeedia valdkonnaga seotud protseduuridega. 

Selles ajavahemikus hüvitati 13 silmaarsti konsultatsiooni või erinevat operatsiooni, 14 kasvajate raviga ja 12 ortopeediaga seotud raviarvet, 5 kirurgilist lõikust.

Näited välismaal ravil käimisest:
• Onkoloogiline ravi Saksamaal, mille eest patsient on tasunud 18 972 ning millest haigekassa on hüvitanud 3754 eurot.
• Kirurgia lõikus Soomes, mille eest patsient on tasunud 4973 eurot ning millest haigekassa on hüvitanud 1545 eurot.
• Onkoloogiline lõikus Soomes, maksumusega 24315 eurot, millest haigekassa hüvitas 5082 eurot.

Kui palju käidi välismaal ravil selle pärast, et Eestis vastavat protseduuri ei olnud võimalik teostada? Haigekassa eelloa alusel rahastati plaanilist ravi välisriigis mullu 9 kuu jooksul ligi kahe miljoni euro ulatuses ning 150 inimese eest esitati haigekassale raviarveid. Romanenkov rõhutas, et need numbrid ei ole omavahel seoses, s.t. ei saa öelda, et 150 inimese arve eest tasuti kaks miljonit eurot, sest välisravi arvete laekumine ja nende menetlemine võib võtta pikalt aega ning tasutud summad on tõenäoliselt osaliselt varasematest perioodidest.

Nendest 36 kindlustatut käisid välisriigis ravil, 88 uuringutel ning 26 kindlustatul olid luuüdidoonori otsinguga seotud arved.

Küsimusele, kui palju on direktiivi raames Eestisse ravile tuldud, ei ole teada, sest Haigekassal on olemas vaid informatsioon  Eesti Haigekassas kindlustatute kohta.