Uudised

Peavalu ei ole tühine ega paratamatu 

Kadri Penjam, 20. jaanuar 2015, 07:00
OTSI ABI: Olgu põhjus milline tahes, peavalu pole kunagi tühine, lihtsalt mööduv nähtus ja sellega ei pea leppima. Seepärast on soovitatav oma peavalust rääkida enne, kui see hakkab igapäevaelu tõsiselt häirima.Foto: AOP
Kuigi peavalu tundub olema väga sage ja valuvaigistiga lihtsasti leevendatav häda, on neuroloog Toomas Toomsoo sõnul asi teine: nii nagu peavalul pole ühte kindlat põhjust, et ole selle leevendamiseks ka universaalset ravimit.

Ida-Tallinna keskhaigla peavalukabinetis patsiente vastu võttev neuroloogiakeskuse juhataja, neuroloog Toomas Toomsoo sõnab algatuseks, et arst saab tema juurde tulevat patsienti kõige rohkem aidata vaid siis, kui inimene suudab kirjeldada oma peas võimutsevat valu.

Seepärast algabki peavalu kurtva patsiendi abistamine ennekõike vestlusest, valu olemust kirjeldavate suunavate ja selgitavate küsimustike täitmisega, nende analüüsimisega ja vajalike protseduuride läbiviimisest. Alles seejärel saab inimesele sobivat ravi soovitada.

Valuga ei pea leppima

Samal teemal

Neuroloogi sõnul on peavalu põhjusi palju. Enamasti teab inimene migreeni, naiste puhul peetakse seda tõbe vahel ka hormonaalsete muutustega seoses olevaks. Samas on ka neid, kes tulevad arsti jutule peavalumurega veendumuses, et neid kimbutab ajukasvaja.

Olgu põhjus milline tahes: Ida-Tallinna keskhaiglas mullu aasta arsti tiitliga pärjatud Toomas Toomsoo rõhutab, et päris kindlasti ei ole peavalu kunagi tühine, lihtsalt mööduv nähtus ja sellega ei pea leppima.

Need, kes arstile peavalu kurdavad, on elurütmi ja tegevusi piiravate valusööstude käes piinelnud juba pikemat aega. Kui varem kurtsid seda vaid naised, siis viimastel aastatel tunnistavad selle olemasolu ka üha rohkem mehi. Toomsoo rõhutab, et valu ei vali inimest ja häda ei anna häbeneda. Ning paneb südamele, et ka vanemate inimeste puhul ei ole peavalu igapäevane paratamatu kaaslane.

Valu diagnoosimiseks ei piisa vaid patsiendi tõdemusest, et tal pea valutab. Selgitamaks, millest võib valu tingitud olla, milline on inimese elustiil ning kui kaua ja kui tugeva peavalu käes ta on vaevelnud, on arstil tarvis teada täpsemalt tema igapäevaelu ja valust tingitud piirangute kohta. Just patsiendiga vesteldes on võimalik teha järeldusi valu olemuse ja põhjuste kohta.

Neuroloogi sõnul jagunevad peavalud primaarseteks ja sekundaarseteks. Sekundaarse peavaluga on tegu siis, kui patsient kogeb tema jaoks uut peavalu tüüpi, mis on ajutiselt seotud mõne teise tervisehäirega, mille kohta on teada, et see võib põhjustada peavalu. Primaarse peavalu diagnoos eeldab alati mõne teise põhjuse välistamist. Selline valu ei ole tingitud närvisüsteemi kahjustusest ning selle eristamine toimub ainuüksi patsiendi kaebuste ja nende olemuse analüüsimisel. Tänapäevaste aparaatide ja uurimismeetodite kasutamine ei ole esmase diagnoosimise käigus alati vajalik, kuid võib teinekord peavalude eristamisel otstarbekaks osutuda.

Toomsoo sõnul on patsientidel kõige sagedamini infektsioonidest – näiteks põskkoopapõletikust – tingitud peavalusid. Samuti võib olenevalt elustiilist kimbutada patsienti pingepeavalu, mis teatud olukordades võimendub ja probleeme põhjustab. "Kindlasti ei tasu peavalude tekkimisel karta kohe kõige hullemat ehk ajukasvajat – see avastatakse reeglina hoopis muude analüüside käigus ja ootamatult," lausub neuroloog.

Migreen on üks levinuim peavaluliik, mille puhul on inimese elurütm pikema haigushoo ajaks rohkem või vähem häiritud. Migreenihoog võib kesta mitu päeva, mille jooksul inimene tajub vähemalt üht alljärgnevatest sümptomitest: iiveldus ja/või oksendamine, valguskartus, helikartus. Paljudel avaldub ilmne seos bioloogiliste ja sotsiaalsete tsüklite vahel, mida iseloomustavad sellised käibenimetused nagu suvemigreen, menstruaalne migreen, pingelangusemigreen, nädalalõpumigreen. Peale peavalu võivad migreeniga ilmneda meeleolukõikumised eufooriast depressioonini, liigsöömine, unetus või liigunisus.

Valu põhjus peitub inimeses eneses

Kindlasti on peale ravimite abil saadava leevenduse suure tähtsusega see, millest inimesel peavalu ikkagi tekib ning kuidas ja kas seda ehk kuidagi oma elurütmi muutes leevendada.

Peavalu tekkeks on soodne pinnas nii vaimne pinge kui ka emotsionaalne stress, seda nii inimeses endas kui teda ümbritsevas keskkonnas. Kõik see kurnab organismi ja häirib inimese vastupanuvõimet. "Parim viis peavaludest hoidumiseks on vältida stressiolukordi ja püüda lõõgastuda," lausub Toomsoo, et inimene ei peagi kõike suutma. Endale tuleb anda võimalus puhata ja vahel ka tunnistada lüüasaamist. "See, kuidas püüame maailmale näidata, kui tugevad oleme, ei ole lahendus – ühel hetkel hakkab organism märku andma, et kõik ei ole kõige paremas korras," nendib neuroloog.

Kõige paremini aitavad selliste pingete vastu lõõgastumistehnikad, murede kirjapanek, aktiivne liikumine ja sport, mõni tore harrastus-hobi ning loomulikult tervislik toitumine. Näiteks tuleb peavalude tekkides välistada allergiate olemasolu – vahel võib olla valust vabanemise lahenduseks just nimelt mõne allergilise toidu eemaldamine menüüst. Selliste toiduainete hulka kuuluvad näiteks piim, nisu, šokolaad, muna, riis, kala, pähklid, puu- ja juurviljad, alkohol, kohv. Vältida tuleks ka pikemaajalist valuvaigistite kasutamist, seda enam, et vahel võivad need mõjuda vastupidiselt ning peavalu leevendamise asemel hoopis võimendavad seda.

Mis aga kõige tähtsam, nagu rõhutab Toomsoo: oma peavaluga ei tohi üksi jääda. "Enamasti on peavalule ravi olemas ja elu ilma peavaluta on nauditavam kui koos valuga," kinnitab ta.

Levinud müüdid peavalust

Peavalu on probleem, mida on tundunud üheksa inimest kümnest. Eesti Peavalu Selts toob välja seitse enam levinud müüti peavalust.

1. Kui mul valutab pea, siis pean alati võtma valuvaigistit. Tegelikkuses võib sagedane valuvaigistite kasutamine peavalusid süvendada.

2. Peavalu on ajukasvaja algus. Tegelikult pole enamik peavalusid kasvajatega seotud.

3. Migreen on naistehaigus. Tegelikkuses on umbes kolmandik migreeni all kannatajaid mehed.

4. Kui mul on peavalu, siis peab ilmtingimata tegema peast pilti. Tegelikult pole esmaste peavalude puhul pea uurimine üldse vajalik.

5. Peavalu puhul psühholoog ei aita – ma ei ole ju hull! Tegelikkuses on spetsiaalne psühholoogiline ravi krooniliste peavalude korral väga efektiivne.

6. Kui on peavalu, siis ei tohi ennast füüsiliselt koormata. Tegelikult saab enamikku peavaludest regulaarse füüsilise treeninguga ära hoida.