Optimistid ei heida meelt, kui neid tabavad ootamatused: nad teavad, et halvale ajale järgnevad paremad.Foto: PantherMedia / Scanpix
Silja Paavle 20. jaanuar 2015 14:55
Inimesed jagunevad reeglina kahte leeri: igavesteks optimistideks või pessimistideks. Selgub, et iseloomuomadused ei mõjuta lihtsalt seda, kuidas teised sind näevad, vaid ka sinu tervist: optimistlikel inimestel on kaks korda suurem tõenäosus elada terve südamega võrreldes pessimistidega.

Nii kinnitab uus, ajakirjas Health Behavior & Policy Review avaldatud uuring, milles vaadeldi 5000 täiskasvanut. Selle uuringu tulemusel leitigi, et optimistid toitusid suurema tõenäosusega tervislikult, olid parema kehamassiindeksiga, ei suitsetanud. Neil püsisid ka vererõhu, veresuhkru ja üldkolesterooli näidud normi piires, kirjutab Shape.

Varasemate uuringute järgi annavad positiivsed hoiakud paremaid tulemusi ka vähihaigete ravis. Ning optimistid on reeglina ka paremas suhtes ja rõõmsamad, mistõttu on neil vähemtõenäoline haigestuda grippi või külmetusse.

Pessimism aitab stressiga toime tulla

Eelneva valguses tundub pessimistide elu tõeliselt lootusetu. Päris nii see õnneks pole – alljärgnevalt on välja toodud, kuidas iseloom ja sellest tulenev ellusuhtumine võib mõjutada tervist ning mida saab ise enda säästmiseks teha.

Psühholoogide läbi viidud uurimuse järgi aitab pessimism inimesel tegelikult stressiga paremini toime tulla, sest madalad ootused tulevikule säästavad pessimiste murettekitavatest olukordadest ning panevad ka läbi mõtlema, kuidas käituda võimalike tagasilöökide korral.

Sakslaste läbi viidud uuringute kohaselt on pessimistidel 10% suurema tõenäosusega parem tervis lähitulevikus kui optimistidel tänu sellele, et nad mõtlevad tõenäolisemalt läbi, mis tulevikus võiks valesti minna ning rakendavad seetõttu tõenäolisemalt ka ennetavaid meetmeid.

Optimistid käituvad tervisesõbralikumalt

Inimesed, kes tunnevad end oma elus õnnelikumalt, teevad tõenäolisemalt asju, mis on tervisele kasulikud ehk toituvad tervislikumalt, treenivad ja püüavad säilitada oma kaalu. Seda soodustab suurem usk, et neil tegevustel on tervisele hea mõju. Pessimistid ei näe sellel kõigel reeglina mõtet, sest nad usuvad, et asjad lähevad lõpuks ikkagi halvasti.

Ka tulevad optimistid stressiolukordadest suurte kaotusteta välja tänu oma uskumusele, et üks sulgunud uks avab mõne uue. Pessimist võtab sellist olukorda aga katastroofina ning on seetõttu rohkem depressioonist ohustatud.

Kas on võimalik õnnelikumaks kasvada?

Oma iseloomu on võimalik helgemaks muuta – tead ju küll seda ütlemist, et pooltühja klaasi asemel tuleb näha pooltäis klaasi. Palju võib olla määratud geenidest, kuid teadlaste arvates sõltub umbes 40% inimese heaolust tema käitumisest. Proovi alljärgnevat kolme sammu, mis aitavad sind kindlasti õnnelikuma ja tervema tuleviku poole.

1. Ole tänulik. Kirjuta kaaslastele tänukirju, saada neile kasvõi e-maile. Kirjutamine annab keskenduda positiivsusele. Ja tänulikkus aitab positiivsust näha isegi keset suurimat stressi.

2. Kuluta rohkem aega asjadele, mida sa armastad. Kui sa teed asju, mida naudid, oled sa õnnelikum ja suudad nii tõenäoliselt nii endast kui end ümbritsevast maailmast leida rohkem häid asju.

3. Jaga häid uudiseid teistega. Juba vanasõnagi kinnitab, et jagatud rõõm on poole suurem. Seepärast ära hoia enda teada, kui ülemus sind kiitis või said Statoilist tasuta kohvi. Iga kord, kui jagad midagi head kaaslastega, võimendub see hea emotsioon.