Sobivaim valuvaigisti, mis olemasolevaid riskifaktoreid arvestades oleks ohutuim, tuleb leida arstiga nõu pidades.Foto: PantherMedia / Scanpix
Keha
20. jaanuar 2015, 13:10

Suurbritannias apteegi käsimüügist eemaldatud ravim on Eestis veel vabalt saadaval

Ettevaatust diklofenakiga! Levinud valuvaigisti suurendab arutul tarbimisel mitmete tõsiste haiguste riski (6)

Suurbritannias ei saa alates selle aasta jaanuarist enam diklofenakki käsimüügist osta, kuna see suurendab patsientidel südameveresoonkonnahaiguste tekke riski. Eestis on see ravim apteekides endiselt vabalt kättesaadav. Millised ohud diklofenaki tarvitamisega võivad kaasneda ning kuidas valuvaigisteid targalt tarbida, selgitab Ravimiameti ohutusjärelevalve büroo juhataja Maia Uusküla.

Voltaren Akti 12,5 mg tablett (pakendis 10 tabletti) on käsimüügiravim paljudes Euroopa liidu riikides, näiteks Tšehhis, Saksamaal, Ungaris, Rootsis, Lätis, Leedus, Hollandis, Itaalias, samuti Austraalias ja Uus-Meremaal. Kuid Suurbritannias ei ole alates 15. jaanuarist apteegi käsimüügist suukaudsed diklofenaki tabletid kättesaadavad. Ravimite müügilt korjamise põhjuseks oli suur risk südameveresoonkonna haigusteks.

Maia Uusküla kinnitab, et hetkel jääb diklofenaki 12,5 mg tablett (10 tabletine pakend) Eestis käsimüüki. „Analüüsime andmeid ning otsuse teeme ekspertidega konsulteerimise järel," lausub ta.

Ka Eestis on ravimeid ohtlikkuse tõttu käsimüügist kadunud

Uusküla sõnab, et mittesteroidsete põletikuvastaste ravimitega, nagu seda on ka diklofenak, seotud südameinfarkti ja ajuinsuldi tekkerisk on teadaolev. Seda eriti suurtes annustes, diklofenaki puhul 100-150 mg ööpäevas, ja pikaajalisel kasutamisel.

„2013.a. hinnati Euroopa Liidus olemasolevaid andmeid ning leiti, et diklofenakil on arteriaalse tromboosi risk samasugune nagu COX-2 inhibiitoritel (tselekoksiib, parekoksiib, etorikoksiib). Suurbritannia inimravimite komisjon leidis nüüd oma hinnangus, et kardiovaskulaarsete kõrvaltoimete teket ei saa diklofenaki puhul välistada ka lühiajalisel kasutamisel väikses annuses ehk kui ravim on kättesaadav käsimüügiravimina," selgitab Uusküla 2008. aastast Suurbritanniaski vabalt kättesaadava ravimi kadumist sealsest käsimüügist.

Eestis saatis Ravimiamet patsientide ohutuse tagamiseks proviisoritele meeldetuletuse, millele tuleks patsientide nõustamisel tähelepanu pöörata (südamehaiguse riskifaktorid, vastunäidustused, millal diklofenakki kasutada ei tohi).

Ning Suurbritannias toimunus pole midagi erilist - ka Eestis on juhtumeid, mil mõni levinud ravim on läinud käsimüügist retseptimüüki. Nii saab alates 2011. aastast Ketoprofeeni geeli (samuti mittesteroidne põletikuvastane ravim) osta vaid arsti ettekirjutusel valgustundlikkuse reaktsioonide riski tõttu pärast seda kui selgus, et hoiatuste lisamine pakendi infolehte ei vähendanud kõrvaltoimete teket.

Diklofenak on Maia Uusküla sõnul mittesteroidne põletikuvastane ravim, mida kasutatakse valu leevendamiseks ning reumaatiliste haiguste korral valu ja põletiku sümptomite raviks. Uusküla rõhutab, et diklofenak ei ravi haigust, vaid ainult sümptomeid. Ka paneb ta südamele, et käsimüügiravimi puhul on põhimõtteks see, et kui mõne päevaga seisund ei parane või süveneb, siis peab patsient enda ise ravimise lõpetama ja arsti poole pöörduma. „Seda enam, et reumaatiliste haiguste ravi on kompleksne ja patsient ennast ise ravida ei oska," lisab ta.

Selle ravimiga peab ettevaatlik olema, sest südame- ja ajuveresoonkonna haiguste tekkeoht on diklofenakki kasutades olemas sarnaselt teistele mittesteroidsetele põletikuvastastele ravimitele. „Südameinfarkti või insuldi risk on suurem patsientidel, kellel on riskifaktorid. Samas täiesti välistada ei saa seda ka nende puhul, kellel riskifaktoreid üldse ei ole. Mida pikem ravi kestus ja mida suurem annus, seda suurem on risk," selgitab Ravimiameti ohutusjärelevalve büroo juhataja.

Sobivaim  valuvaigisti tuleb leida arstiga konsulteerides

Et infarkti ja insuldi tekkeriski vähendada, ei tohi diklofenakki tema sõnul kasutada, kui inimesel on diagnoositud südame isheemiatõbi, perifeersete arterite haigus, aju-veresoonkonna haigus ja südamepuudulikkus. Ettevaatusega (st kui üldse, siis lühiajaliselt ja võimalikult väikses annuses) peavad seda kasutama need, kellel on hüpertensioon, hüperlipideemia, suhkurtõbi või kes suitsetavad.

Nendele patsientidele soovitab Maia Uusküla teisi valuvaigisteid, näiteks paratsetamooli. Ka naprokseeni ja väikses annuses ibuprofeeni peetakse diklofenakist ohutumaks mittesteroidseks põletikuvastaseks ravimiks. Uusküla rõhutab: „Sobivaim valuvaigisti, mis olemasolevaid riskifaktoreid arvestades oleks ohutuim, tuleb leida arstiga nõu pidades."

Liiatigi ei ole südame- ja ajuveresoonkonna haiguste risk diklofenakisarnaste ravimite ainus risk – lisaks on nende kasutamisel oht seedetrakti häirete, tõsiste nahareaktsioonide või maksakahjustuse tekkeks. Eakate puhul on riskid suuremad.

Maia Uusküla tuletab meelde, et inimese jaoks on ravimi peamised ohud kirjas pakendi infolehes, kus on muuhulgas kirjas vastunäidustused, hoiatused ja kõrvaltoimed. „Ka teada-tuntud ravimite kasutamisel tuleks ikkagi lugeda pakendi infolehte, et olla valmis kõrvaltoimete äratundmiseks," lausub ta.