Sõeluuring aitab vähi avastada varakult, ainult siis on võimalik vähist vabaks saada ning elada edasi pikalt ja õnnelikult oma unistusi täites. (Pilt on illustratiivne)Foto: PantherMedia / Scanpix
Keha
21. jaanuar 2015, 11:47

Eestis on emakakaelavähki haigestumine suurenenud just nooremate naiste seas

25aastane naine: "Emakakaelavähi sõeluuring päästis mu elu!" (2)

"See võib kõlada uskumatult, kuid ma olen õnnelik, et minu emakakaelavähk avastati tänu sõeluuringule nii vara," lausub Gemma, kes sai emakakaelavähi olemasolust teada kaks nädalat pärast oma 25. sünnipäeva. 

Gemma meenutab, et sai kutse emakakaelavähi sõeluuringule paar nädalat enne oma sünnipäeva ning kohe pani ta haiglas selleks ka aja kinni. Gemma oli veendunud, et see on rutiinne kontroll: ta ei olnud tundnud oma tervise juures midagi pahasti. "Pealegi, ma olen nii noor!" ei osanud portaalis Jo´s cervical cancer trust oma lugu jaganud noor naine halba karta.

Nädal pärast sõeluuringut oli kõik aga pea peale keeratud: selgus, et naisel on emakakaelavähk. Nüüd on operatsioonist möödas juba kaks aastat ning naine on terve. Tema vähirakud õnnestus eemaldada, sest neile saadi õigel ajal jaole. 

Igal aastal saab Eestis emakakaelavähidiagnoosi 185 naist 

Gemma nendib, et vähidiagnoos tõi tema ellu nii head kui halba. Esialgne šokiseisund, teadmatus ja ebakindlus on kahtlemata sellega kaasnev negatiivne pool. "Ma olin mures, samuti minu pere. Samas ma ei tahtnud, et nad minu pärast muretseksid, see ajas mind tõeliselt närvi," räägib Gemma.

Praegu tunneb ta end aga õnnelikuna, sest teab kindlalt: emakakaelavähi sõeluuring päästis ta elu. "Ma olen väga tänulik, et vähk avastati vara. See ei olnud meeldiv kogemus, kuid ma tean, mis oleks juhtunud, kui ma poleks sõeluuringule läinud," nendib Gemma, kes pärast operatsiooni elab tervislikumalt ja aktiivsemalt kui varem.

Gemma õnneliku lõpuga lugu on illustreerimaks karmi fakti: ka Eestis kasvab emakakaelavähki haigestunute arv aasta aastalt vaatamata riiklikule sõeluuringuprogammile just nooremate naiste seas. Ka on emakakaelavähi esmajuhtude arv on Eestis Euroopa riikidega võrreldes väga kõrge ning 2000ndate aastate algusest järsult suurenenud: igal aastal avastatakse umbes 185 emakakaelavähki, sagedamini haigestuvad noored, 15-40 aastased naised.

Kersti Kukk, Põhja-Eesti Regionaalhaigla naistehaiguste keskuse juhataja-ülemarst nentis Eesti Vähiliidu konverentsil, et haigestumus on suurem nende naiste seas, kes ei käi regulaarselt naistearsti kontrollil. "Kahjuks on üle 50% emakakaelavähkidest suhteliselt kaugelearenenud. Naistega rääkides on selgunud, et nad pole naistearsti juures käinud 5, 10 ja mõnikord ka 20 viimast aastat," kostis ta. 

Sõeluuring - lihtsaim viis hoolida oma tervisest 

Tasub aga meeles pidada, et emakakaelavähk ohustab kõiki naisi olenemata vanusest. Regulaarne naistearsti külastamine on seda olulisem, et vähieelne seisund võib kesta 10–25 aastat ning selle aja jooksul on see kergesti diagnoositav ja ravitav. Vähieelsed seisundid avastatakse PAP-testiga. Iga naine peab teadma, et emakakaelavähil puuduvad varajased sümptomid, välja arenenud haigusest võivad märku anda ebaregulaarne veritsus, voolus või valu.

Emakakaelavähki saab ennetada sõeluuringuga – Eestis kuuluvad selle vähi sõeluuringu sihtgruppi 30-55 aastased naised, keda kutsutakse uuringutele viieaastase intervalliga. 2015. aastal saavad kutse emakakaelavähi sõeluuringule 1960., 1965., 1970., 1975., 1980. ja 1985. a sündinud naised.

Kui keegi peaks kahtlema, kas sõeluuringule minna või mitte, siis peaks endale meelde tuletama, et vähi sõeluuringutega saab pahaloomulisi kasvajaid avastada varakult, kasutada tõhusaid ja tervist enam säästvaid ravimeetodeid ning pikendada tervena elatud elu. Sõeluuring on lihtsaim viis hoolida oma tervisest.

Kuid – emakakaelavähki saab ennetada ka HPV-viiruse - seksuaalsel teel leviva inimese papilloomiviiruse vastu vaktsineerides, seda viirust peetakse emakakaelavähi põhiliseks riskiteguriks. Eestis, paraku, tuleb vaktsiini eest ise maksta, kuigi enamuses arenenud riikides kuulub seegi vaktsiin riiklikesse imuniseerimisprogrammidesse. „Kellel aga vähegi on võimalik, suunake oma lapsi selle viiruse vastu vaktsineerima," soovitab Kersti Kukk. 

21.-28.01 tähistatakse üle kogu maailma rahvusvahelist emakakaelavähi vastu võitlemise nädalat.