Kõhugrippi kutsutakse ka viiruslikuks gastroenteriidiks. See põhjustab iiveldust, oksendamist, kõhulahtisust, väsimust, palavikku ning pea- ja lihasevalu, kirjutab HealthDay News.
Kuigi see viirusnakkus ei ole reeglina raske haigus, võib sellega kaasneda tüsistusi. Näiteks vedelikupuudus, mis võib eluohtlikuks olla eelkõige väikestele lastele ja vanematele inimesed.
Reeglina on nii, et paljud tunnevad end juba pärast paaripäevast põdemist paremini. Kindlasti tuleb perearstiga ühendust võtta, kui sul või mõnel su pereliikmel esineb raskeid haigusnähte, näiteks lakkamatut oksendamist või kõrget palavikku, mis ei lähe alla ega allu käsimüügiravimitele.
Kuidas end aidata, kui oled haigestunud kõhugrippi?
* Joo vedelikupuuduse vältimiseks palju vedelikku. Eelista vett või lahjat mahla. Väldi karastus- ja spordijooke, kuid kui haige ei talu vett või mahla, võid neid talle pakkuda.
* Võta valu ja palaviku leevendamiseks käsimüügist kättesaadavaid valuvaigisteid, mis ei sisalda aspiriini vastavalt pakendi infolehele.
* Puhka võimalikult palju.
* Püüa vältida viiruse levimist. Viska kohe ära kasutatud pabertaskurätikud ja pese tihti käsi. Ära pese gripihaige määrdunud voodipesu ja riideid koos ülejäänud pere pesuga.
* Jätka tööl või koolis käimist alles siis, kui oled täiesti terve. Pea meeles, et kõhugripi põdejad võivad teisi nakatada 72 tunni jooksul pärast enesetunde paranemist.
Kommentaarid