Doonor verekeskuse väljasõidul: "Nii on väga mugav head teha!"

Mõte Dorpat SPA-s doonoripäeva korraldada tuli selle juhatajal Dagmar Selil siis, kui sai eelmisel aastal oma spordiklubi TriSmile kaudu kutse doonoripäevale Aasta Auto Škoda ja Audi esindusse. Dagmar ise sattus doonoriks just tänu sellele kutsele ning juba samal üritusel leppis ta verekeskuse töötajaga kokku päeva, mil doonoripäev võiks aset leida Dorpat SPA-s.

Kui verd saab loovutada mugavamas keskkonnas, tehakse seda meelsamini

See sobis väga hästi juba teenekamale doonorile, Dorpat SPA juuksurile Kadri Jõksile. Kadri sattus doonoriks tänu oma abikaasa Alole, esimesed korrad käidi üheskoos verekeskuses. Aga kesklinnas, ja mis veel parem, keset tööpäeva verd anda on Kadri sõnul palju mugavam. Miks naine doonoriks hakkas? „Ikka heateo pärast. Lisaks on ka mu enda enesetunne pärast vereloovutamist väga hea," kostab naine ja soovitab kõigil, kel tervis vähegi lubab, doonorlusele mõelda. Tema ise andis verd täna kümnendat korda.

Kadri on doonoriks saama utsitanud mitut enda kolleegigi, eelmisel Dorpat SPA-s toimunud doonoripäeval õnnestus Kadril lõpuks ära rääkida administraatorina töötav Kätlin Unt.

Täna arsti kabineti ukse taga seistes tunnistas Kätlin, et tal on eesootava pärast väike hirm. „Suur nõel torgatakse ju sisse ja palju verd tuleb," põhjendas ta. Kuid mõte, et nii on võimalik head teha, ei lase tal kabineti ukse tagant jalga lasta: „Kunagi ei või teada, millal ise võin abivajaja rolli sattuda.". Liiatigi läks eelmisel korral kõik hästi, Kätlin ei tundnud ei kardetud nõrkust ega pearinglust. „Enesetunne oli hiljem hoopis veidi kergem, ilmselt, kui oled osa verd ära andnud, saab organism end puhastada," märgib ta.

Kätlin tunnistab küll samas, et ilmselt ta verekeskusesse poleks kunagi verd loovutama läinud. Kuid kui seda saab teha mugavamas keskkonnas, ilma haiglas olemise tundeta, teeb ta seda meeleldi.

Sel korral läks aga hoopis nii, et Kätlin ei sobinud verd andma pisut madala hemoglobiinitaseme tõttu. „Natuke olen ikka pettunud, ma olin end ju vereandmiseks häälestanud," kostab naine pärast vestlust arstiga.

Tartu Ülikooli Kliinikumi verekeskuse laboriosakonna juhataja Ülle Kuusiku sõnul on sellises olukorras, kus inimene doonoriks ei sobi, pisike pettumus täiesti tavaline. „Aga samas inimesed ka mõistavad, et doonorile on veidi kõrgemad nõudmised ning et nad ei ole seepärast veel haiged," lausub ta.

Järgmisel hetkel tuiskab arsti kabinetist rõõmsalt välja Tartu Dorpat hotelli toateenija Anne Roos: „Ma sain, ma sain!". Enne Annet oli mitu doonoriks soovijat just madala hemoglobiinitaseme tõttu sel korral välja praagitud, sellest ka naise rõõm.

Anne loovutas täna verd kolmandat korda ehk ta on osalenud kõigil Dorpat SPAs toimunud doonoripäevadel. „Nii on ju väga mugav verd anda. Käid töötegemise vahepealt korra ära ja heategu on tehtud," kiitis temagi seda võimalust.

Lisaks sellele, et Tartu Verekeskuse doonoripäevaga väljaspool kliinikut on rahul paljud vereloovutajad, tunneb selle üle rõõmu ka Ülle Kuusik ise. „Nii näeme ka ise inimesi väljaspool oma ruume, inimestel on mugav meie juurde tulla," põhjendab ta. Lisaks annab asutustes korraldatav doonoripäev võimaluse verd loovutada ka neil inimestel, kes töö pärast päevasel ajal verekeskusesse sõita ei saa.

Arst: Värsket verd on alati vaja

Kuid doonoreid on Ülle Kuusiku sõnul alati vaja. „Igaüks võiks sellele mõelda. Palju doonoreid on küll olemas, kuid näiteks vanuse tõttu langeb neid järjest ka doonorite ridadest välja. Tartus ei ole tänu tudengitele olukord väga hull, kuid doonoreid võiks alati rohkem olla," kinnitab Kuusik, et värsket verd on alati vaja, sest üle pole seni midagi jäänud.

Tartu Ülikooli Kliinikumi verekeskuse klienditeenindaja Sille Vaabel räägib, et verekeskus on alati nõus asutustesse kohapeale tulema. Tõsi, et see end ka ära tasuks, peaks ettevõte tagama vähemalt 20 võimaliku vereloovutaja kohaloleku. Ning vaja oleks ka vähemalt ühe suure õppeklassi suuruse ruumi või kahe väiksema, mis kokku oleks nagu suur õppeklass, olemasolu. „Muid erilisi tingimusi juba pole, ülejäänus saame kokku rääkida siis, kui meiega ühendust võetakse," lausus Vaabel.

Esimesele doonorpäevale peaks siiski ka kutsuja asutus ise tegema eeltööd ja kutsuma verd loovutama lisaks oma töötajatele näiteks ka naaberettevõtete inimesi. Järgmisel korral on nende inimeste kontaktid juba verekeskuse andmebaasis ning nad saavad automaatselt meeldetuletava meili.

Sille Vaabelgi kinnitab, et iga selline doonorpäev toob juurde uudistajaid ning mõne uue vereloovutajagi just tänu sellele, et inimestel on väljaspool verekeskust mugavam doonoriks käia.

Nagu näitab Dorpat SPA kogemus – mõnikord võib huvi doonoripäeva vastu olla vägagi suur. Eelmisel doonoripäeval andis seal verd 53 inimest, soovi avaldas selleks üle 60 inimese. Igatahes oli seda nii palju, et verekeskuse töötajail said ühel hetkel töövahendid otsa.

Tänasel Dorpat SPA doonoripäeval loovutas verd kokku 38 inimest, viis inimest ei sobinud doonoriks madala hemoglobiinitaseme tõttu. Verekeskus sai tänasel väljasõidupäeval rikkamaks 17 liitri ja 100 milliliitri vere võrra.

Dorpat SPAs toimub järgmine doonoripäev 22. aprillil.