Kes Eesti kergejõustiklastest kavatseb EMil paugutada? (8)

Koduse hooaja põneva alguse eest hoolitses 2009. aasta sise-EMil kaugushüppes triumfeerinud Ksenija Balta, kes püstitas üleeile Tallinnas kuulitõukes isikliku rekordi 13.24 ja ütles, et mõtleb taas endisele lemmikalale seitsmevõistlusele.

Mitmekülgse sportlasena on Balta suuteline EMi normi täitma kolmel alal: 60 m jooksus (7,40), tõkkesprindis (8,25) ja kaugushüppes (6.40). Järgmise etteaste teeb Andrei Nazarovi õpilane 1. veebruaril Tallinnas Eesti klubide karikavõistlustel.

Haas homme Prahas

Juba homme astub Tšehhi pealinnas tulevase EMi areenile meie mullune parim naiskergejõustiklane, väli-EMi seitsmes kõrgushüppaja Eleriin Haas, keda kimbutab hüppeliigese vigastus.

"Tuleb proovida, siis saab täpsemalt teada, kuidas jalg võistluspingele vastu peab," ütleb Haas. "Seis on samasugune nagu eelmise suve alguses – mingit tulemust ma endale eesmärgiks ei sea. Võtan ühe võistluse korraga."

Tegelikult on Haas sisehooajal ühe korra juba võistelnud, detsembri lõpus ületas ta sünnilinnas Pärnus 1.78.

"Toona naersin, et olen nagu jõulupõrsas vanaema sööki täis," meenutab etteastet Helsingis elav ja harjutav sportlane, kelle isiklik rekord on 1.94. "Pealegi hüppasin viie sammu pikkuse hoovõtuga ning tol perioodil tegin kõvasti jõutrenni."

EMile pürgimise otsustab 22aastane Haas siis, kui ta on end paar korda võistlusolukorras proovile pannud.

"Jaanuaris olen saanud peaaegu kõik treeningud normaalselt ära teha," lausub ta. "Ühe hüppetrenni pidin siiski seljaprobleemi tõttu vahele jätma. Noorteklassis oli mul tõsine seljavigastus, mis tuli nüüd kohe meelde. Mõtlesin, et enam ma midagi sellist kogeda ei taha."

EMi norm 1.86 on kindlasti jõukohane ka Grete Udrasele, kes lõpetas koostöö Mehis Viruga ja harjutab Mikk–Mihkel Arro juhendamisel. Eesti rekordiomanik Anna Iljuštšenko jätab hooaja vahele, sest ta on lapseootel.

Möödunud aasta lõpus ja jaanuari alguses kodumaal harjutanud veerandmailer Marek Niit annab EM-vormile viimase lihvi maailmamere taga.

"Praegu treenib ta koos oma endise ülikooli (Arkansase – toim) tiimiga," nendib Aleksejev. "Kui me viimati rääkisime, ütles Marek, et tahab Prahas finaali jõuda. Ta on näidanud, et suudab ka sisehooajal väga hästi joosta."

Seitsmevõistlejatest üritavad EMile jõuda nii Mikk Pahapill kui ka Kaarel Jõeväli, kes loodavad Euroopa kergejõustikuliidu kutse lunastada 6. ja 7. veebruaril Tallinnas toimuvatel Eesti lahtistel meistrivõistlustel.

Pahapill stardijoonel

Varasemate hooaegade põhjal võib oletada, et Praha lennukile peaks saama 5850 punktiga. "Eks on olnud hooaegu, kui EMile pääses isegi 5750 punktiga," meenutab Pahapill. "Võib—olla tuleb nüüd kõigil väga hea aasta, pean arvestama korraliku tulemusega."

Sügisel Pahapill välismaal treenimas ei käinud. "Olen neli kuud Lasnamäel laagris olnud, Eestis on normaalsed harjutamistingimused. Põhivunk läheb nagunii suvele, jätame raha kevadlaagriteks," avaldab Remigija Nazaroviene õpilane, kes enne seitsmevõistlust end üksikaladel proovile ei pane.

Maicel Uibo on seotud USAs ülikooli au kaitsmisega ja Andres Raja on Aleksejevi kinnitusel pühendunud treeneritööle. Meie tugevamad naismitmevõistlejad – Grit Šadeiko ja Mari Klaup – panustavad välihooajale, mis kulmineerub augusti lõpus MMiga.

Tiidrek Nurme tahab EMil startida 3000 m jooksus. Praegu Keenias harjutav Harry Lembergi hoolealune osaleb veebruari keskel Eesti meistrivõistlustel ning testib end ka nädal aega hiljem Prantsusmaal.

"Seni on Tiidrekul kõik kavandatud treeningud õnnestunud," kinnitab Lemberg. Ja lisab: "Kui seis on hea, siis tasub kindlasti EMile minna, vastasel juhul ei ole võistlemisel mõtet."

Kaugushüppes on EMi normi 7.75 sihikule võtnud koguni kolm eestlast: Rain Kask, Henrik Kutberg ja Mihkel Saks. Teivashüppes ihkavad normi täita Veiko Kriisk (5.30) ja Reena Koll (4.25).

Sjuninil kaks lõikust

Kuulitõukaja Kristo Galeta on Aleksejevile öelnud, et loodab EMi normist 19.50 jagu saada. "Ka kuulitõukajale Kätlin Piirimäele peaks 16.50 olema jõukohane tulemus," märgib Aleksejev.

Täieliku õnnestumise korral võivad EMi pääsme teenida kõrgushüppajad Tanel Reismann ja Karl Lumi. Neil on vaja Praha-pileti saamiseks alistada 2.21. "Reismannil jäi avavõistlusel 2.19 ülinapilt ületamata," osutab Aleksejev.

Lumi on varem 2.21 alistanud, kuid eelmisel aastal ei saanud ta jalavigastuse tõttu üldse harjutada. "Nüüd olen juba paar korda trennis hüpanud," arutleb ta. "Usun, et kui tervis püsib korras, siis on EMi norm reaalne eesmärk. Selle sihiga ma praegu harjutangi."

Kolmikhüppes oleks EMi norm 16.30 võimetekohane Igor Sjuninile, ent tal remonditi nii septembri lõpus kui ka detsembri alguses hüppeliigest, sestap jätab 24aastane sportlane sisehooaja vahele.

"Midagi pole parata, mõlemad operatsioonid oli vaja ära teha," räägib juba neljandat korda hüppeliigese lõikusel käinud Sjunin. "Kolmikut ei ole mõtet hüpata, kui kuskilt tunda annab. Eelmisel aastal olin küll kiire ja tugev, aga hüppeid klappima ei saanudki."