Keha

Lugu ilmus esmakordselt 2014. aasta jaanuaris.

Kus varjad ennast, köha? 

Karmen Joller, perearst | , 28. jaanuar 2015, 09:32
Foto: PantherMedia / Scanpix
Köharefleks on eluliselt vajalik ja tagab hingamisteede puhastumise. Kuid vahel armastab köha põhjus end salakavalalt ära peita ja häiriv köha muudkui kestab ja kestab.

Elutähtsale köharefleksile on abiks lima eritumine, mis muudab võõrkehad kergemini eemaldatavaks. Normaalselt võib inimene köhatada kuni paarkümmend korda ööpäevas. Paraku tabab iga inimest aeg-ajalt köha, mis on tingitud haigestumisest, halvemal juhul võib tegu olla kroonilise haigusega.

“Märja” köha põhjused

Kõige sagedamini on rögaga köha põhjuseks:

Samal teemal

• viiruslik, bakteriaalne või seeninfektsioon. Viirusinfektsioonist ehk külmetus­haigusest paraneb põdeja ilma igasuguse ravita. Kui röga ei taha hästi välja tulla, on abiks rögalahtistid. Bakteriaalne nakkus (näiteks kopsupõletik, tuberkuloos) vajab aga kindlasti arsti tähelepanu. Kopsude seennakkus tabab tavaliselt seda inimest, kelle immuunsüsteem on nõrgestatud. Ravi on pikaajaline ja raske, keeruline on ka sellist nakkust diagnoosida.

• krooniline kopsuhaigus – näiteks krooniline obstruktiivne bronhiit.

• mao-söögitoru tagasivooluhaigus ehk reflukshaigus. Selle haiguse korral on mao­lukuti lihased lõtvunud, maohape satub tagasi söögitorru ja neelu ning ärritab limaskesta.

Limaskesta ärritus põhjustab aga köha. Sellise köhaga ei pruugi alati kaasneda röga­eritust. Reflukshaiguse korral on esmajoones abi elustiili muutmisest – tuleb vältida teatud toiduainete tarbimist (näiteks kohv, lahja alkohol, šokolaad jms), söömist enne magama­minekut, kummardumist pärast sööki. Kui sellest pole abi, on soovitatav pöörduda arsti poole – arst kirjutab välja maohappesust vähendavad ravimid. Raskematel juhtudel tehakse ka operatsioon.

• nn ninaneelunohu. Kerge kroonilise nohu korral võib eritis valguda ninaneelu ning ärritada ninaneelu limaskesta. Tekib ärritusköha, millega kaasneb ka vähene rögaeritus. Köha tekib või süveneb pikali- u heitmisel. Sageli on abiks lihtne nina­nuuskamine – ninast nuusates suurt midagi ei välju, kuid lima liigub nuuskamise ajal teise kohta ja ärritus väheneb.

Lisaks rahustab limaskesta see, kui veidi vett juua. Magades võib pea alla panna kõrgema padja. Ühestki ravimist enamasti abi ei ole, köha möödub tavaliselt iseenesest, kuid see võib kesta nädalaid või isegi paar kuud.

Kuiva köha põhjused

• viirusinfektsioonist taastumine. Pärast viirusinfektsiooni põdemist võib mitu nädalat kesta ärritusköha, mis lõpuks iseenesest möödub. Sageli tekib köha näiteks õhuvahetuse (soojast ruumist külma õue minek) korral. Ühestki ravimist siin abi ei ole.

• bronhide spasm on sageli üks astma tunnuseid. Köhahoog on äge, tekib lämbumis­tunne, kaasneb raskendatud väljahingamine, õhupuudus, raskustunne rinnus, vilistav hingamine. Seesugused sümptomid võivad esineda ka ägeda bronhiidi korral. Abiks on niiske keskkond (nt auru täis vannituba), juua võiks sooja vedelikku. Kui selline seisund tekib esimest korda, tuleks kindlasti pöörduda arsti poole!

• allergia. Allergia korral kaasneb köhaga tihti ka allergiline nohu. Allergiast põhjustatud köha peab uurima arst, ravi määrab samuti arst. Kui on võimalik allergeeni vältida, siis tuleb seda teha (vahetada keskkonda jne). Astmaatikutel on ravimid astmahoo ennetamiseks ja raviks, neid on vaja kasutada.

• ravimid. Ravimitest võivad köha põhjustada AKE-inhibiitorid, mida tarvitatakse kõrgvererõhktõve ravis. Selliste ravimite toimeained on näiteks enalapriil, ramipriil, kaptopriil, fosinopriil jm. Köha teke on seotud nende ravimite toime­mehhanismiga: osal inimestest tekib ainevahetuses kõrvalprodukt, mis põhjustab köha. Abi saab ravimi vahetamisest, selleks tuleb kindlasti pöörduda oma arsti poole.

• kokkupuude ärritavalt toimiva auru, udu või tolmuga – ärritust võivad põhjustada näiteks kodukeemiavahendid, siseviimistlusmaterjalid jms. Probleemi lahendab hingamiskaitsevahendite kasutamine või keskkonna vahetus.

• võõrkeha hingamisteedes. Hingamisteedesse sattunud võõrkeha korral esineb köha tavaliselt hoogudena, kaasneb lämbumistunne, tõusta võib ka palavik. Kui hingamisteedes on võõrkeha, on vaja kiiresti arsti poole pöörduda ja kindlasti võimalikust võõrkehast arstile rääkida!

• psühhogeenne köha esineb peamiselt teismeeas lastel. See on omamoodi kõlaga ning laps on köhimise suhtes demonstratiivselt ükskõikne. Niisugune köha süveneb täiskasvanute juuresolekul, väheneb, kui laps millelegi keskendub. Öösiti laps enamasti ei köhi. Psühhogeense köha korral peab tegelema põhjusega, mis lapsel sellist käitumist tingib.

Kuidas ennast ise aidata?

Selgita välja köha põhjus. Oluline on teada, et ükski ravim ei ravi köha, vaid jagu on vaja saada köha põhjusest. Kui selleks on viirushaigus (rahvakeeli külmetushaigus), möödub tõbi ise ilma igasuguse ravita. Kuid sümptomeid on võimalik veidi leevendada ja oma enesetunnet parandada.

Väldi ärritust! Kõige olulisem on vältida hingamisteede ärritust, näiteks mõjub ärritavalt tubakasuits. Lastega peredes peaksid täiskasvanud suitsetamisest üldse loobuma. Sageli arvavad suitsetajad, et tubakasuitsu aknast välja puhudes või õues suitsetades ei kahjusta nad teisi inimesi.

Tõsi on aga see, et aknast satub suitsu tuppa alati ning suitsetaja kopsud eritavad tubakasuitsu veel tükk aega pärast suitsetamist. Ka selline “aur” ärritab laste hingamisteid, eriti haiguse ajal või juhul, kui laps põeb näiteks astmat.

Joo sageli. Köha­ärritust leevendab sage joomine – see rahustab hingamisteid. Jook võib olla nii külm kui ka soe, see oleneb inimese enesetundest ja maitse-eelistustest.

Katseta rahva­meditsiini võtteid. Kahtlemata on kasu ka vanaemade tarkusest – näiteks mee söömisest. Minu Saaremaa vanaema sundis mind lapsena jooma sibulapiima – sibul tükeldati ja keedeti piimas pehmeks. Kõlas jubedalt, aga maitses päris hästi ja mis kõige olulisem – enesetunne paranes tõesti.

Proovi käsimüügiravimit. Kasu võib olla ka käsimüügis saadavatest imemis­tablettidest, millel on samuti limaskesti rahustav toime.

Rögalahtistit võta ainult rögase köha korral. Kui röga ei eritu, pole rögalahtistist abi.

Millal minna arsti juurde?

Pöördu arsti poole, kui:
• köhaga kaasneb üle 3 ööpäeva kestev kõrge palavik (üle 38,5 kraadi),
• köha kestab üle 4 nädala (arst võib jätta jälgimisele, täpsemad uuringud on kindlasti vajalikud, kui köha on kestnud üle 8 nädala),
• laps on alla üheaastane,
• alla 15aastasel lapsel on köha kestnud üle
3 nädala.
NB! Pöördu kiiresti arsti poole, kui köhaga kaasneb veriröga, õhupuudus, tugev valu rindkeres, teadvushäired.