Ägeda kõhulahtisuse põhjuseks on Lääne-Tallinna keskhaigla nakkusarsti Dagmar Mägi sõnul sooleinfektsiooni tekitavad viirused ehk niinimetatud enteerilised viirused – rota-, adeno-, astro- ja noroviirused. "50–60 % haiglasse saadetutest on nakatunud rotaviirusesse ning sellel on selge esinemise sesoonsus – suurim talviti ja kevaditi," räägib nakkusarst, et rahvas kutsub viiruslikku gastroenteriiti vääralt ka kõhugripiks.
Parim ravi: palju vedelikke
Kui palju talvisesse oksendustõvesse haigestunuid on, ei saa terviseameti avalike suhete juhi Iiris Saluri sõnul öelda. "Kuna see möödub kiirelt – ühe kuni kahe päevaga, siis ei pöördu enamik inimestest oma murega arsti poole. Seega ei ole meil haigestumiste kohta ka statistikat ega võrdlusandmeid, mille pinnalt öelda, kas liikvel on rohkem grippi või kõhuviirusi," lausub ta.
Mida teha, kui oled haigestunud? Nakkusarst Dagmar Mägi tuletab meelde, et rotaviiruse jaoks on olemas vaktsiin, mis kuulub nüüd ka vaktsineerimiskavasse ja on lastele tasuta. "Soovitan seda ennetuseks kindlasti," lausub Mägi.
Viiruslike kõhulahtisuste puhul on parim ravi pruukida palju vedelikke, et vältida veetustumist. "Vedeliku ja mineraalainete kadu on eriti ohtlik lapse organismile, imikule lausa eluohtlik," rõhutab ta, et kaotatud vedeliku peaks asendama 3–4 tunni jooksul. Soovitatav on juua spetsiaalse koostisega soola-glükoosipulbreid, niinimetatud kõhulahtisuse joogipulbreid, mida saab osta igast apteegist.
Kindlasti peaks kõhulahtisuse korral vältima magusaid karastusjooke ja õunamahla. "Üleüldse on parem, kui jook oleks gaseerimata, et mitte ärritada kõhtu. Süüa võib tavapäraselt, vastavalt isule," märgib nakkusarst.
Haigestumise korral soovitab ta konsulteerida perearstiga. Arsti visiit koju või haiglaravi on vajalik ohtlikumate olukordade puhul: kui tekivad vedelikupuuduse nähud (keele kuivus, vähenenud sülje- ja uriinieritus), loidus, palavik alla kolme kuu vanusel lapsel või kõrgem kehatemperatuuri tõus kuni 39 kraadini vanematel lastel. Samuti on haigus ohtlikum enneaegsetele lastele ning krooniliste või kaasuvate haigustega inimestele.
Et enteerilised viirused on väga nakkavad ja levivad fekaal-oraalsel teel ehk viirus levib haige väljaheidetega saastunud käte vahendusel, juhtubki sageli nii, et kui üks pereliige haigestub, põeb peagi kogu pere haigust. Või töökollektiiv. Iiris Saluri sõnul võib ühel hooajal haigestuda isegi mitu korda, lühiajaline immuunsus tekib pärast põdemist vaid umbes 14 päevaks.
Kõhunakkused levivad saastatud toidu või joogiga, saastatud pinna või esemete puudutamisega ja seejärel käega suu puudutamisel ning otsesel kontaktil nakatunud inimesega – näiteks haigust põdeva inimese hooldamisel. Et viirused on väga nakkavad, on tõvest hoidumiseks Mägi sõnul hädavajalik riski maandamine. "Eelkõige on selleks sagedane ja hoolikas kätepesemine – eriti pärast tualeti kasutamist ja mähkmete vahetamist ning enne toidu valmistamist ja söömist, samuti tuleb enne söömist pesta toiduained," rõhutab ta.
Inimene levitab viirust ka pärast paranemist
Mägi paneb südamele, et inimene levitab viirust ka pärast paranemist, seega tuleb ka siis, kui inimene tunneb, et on haigusest paranenud, hoolikalt käsi pesta ja hügieeninõudeid järgida. "Nakkusohtlik on inimene veel vähemalt kolm päeva, mõnel juhul ka kuni kaks nädalat pärast paranemist," tähendab ta.
Viiruste põhjustatud kõhulahtisus möödub Mägi sõnul tavaliselt iseenesest. "Olulisim ongi tarbida piisavalt vedelikku. Haigus võib siis ikkagi ohtlik olla väikelastele, kelle seisund võib vedelikukaotuse tõttu muutuda eluohtlikuks," räägib nakkusarst, et haiguse ajal on väga oluline juua ka siis, kui janu pole. "Seda tuleb teha väikese lonksudega, et organism suudaks vedeliku vastu võtta," õpetab ta.
Mägi sõnul ei ole kõhutõved tavaliselt raske kuluga, kuigi inimene võib end väga haigena tunda.
Kas pipraviin ravib kõhugrippi?
Kui kõhugripp on käes, haaravad paljud pipraviina järele, sest rahvapärimuse järgi olevat sel kõhuhädadele leevendav mõju.
Kas see tõesti aitab?
Tartu ülikooli farmakoloogia professor Anti Kalda ei soovita kõhugripi puhul pipraviina ega mõnda teist alkohoolset jooki juua, sest seda tõbe (viiruslikku gastroenteriiti) põhjustavad noroviirused on alkoholi suhtes vähetundlikud. "Gastroenteriidiga patsientidel esineb kõhulahtisus ja oksendamine, mille tulemusena võib organismis tekkida vedelikupuudus. Alkohol, eriti kange alkohol, põhjustab samuti dehüdratatsiooni, mistõttu haige seisund võib veelgi halveneda," selgitab professor ja soovitab samuti kõhugripi profülaktikaks käsi sageli vee ja seebiga pesta ning vältida rahvarikkaid kohti.
Kuidas end gripi eest kaitsta?
"Vaktsineerimine on kõige efektiivsem viis gripi ennetamiseks. See vähendab haigestumise riski. Isegi kui haigestud, siis kergemalt, kui oleksid vaktsineerimata," räägib terviseameti gripispetsialist Olga Sadikova.
Muude ennetusmeetmetena nimetab ta:
* pese regulaarselt käsi vee ja seebiga;
* väldi lähikontakti haigestunud inimestega. Viirusega piisad ulatuvad lühikese vahemaa taha. Sellepärast on kõige suurem risk nakatuda, kui vahemaa haigestunuga on vähem kui üks meeter;
* aevastamisel kata nina ja suu pabertaskurätiga ja viska see pärast kasutamist kohe prügikasti;
* taskuräti puudumisel kata köhimisel või aevastamisel nina ja suu varrukaga;
* väldi rahvakogenemisi ja kätlemist ning lähedasi kontakte (alla ühe meetri);
* võimalusel väldi ühissõidukeid või katsu seda teha mitte tipptunnil;
* õpeta nakkusohtu vältivaid meetmeid oma lastele ja jälgi, et nad neid täidaksid;
* ela tervislikult. Maga piisavalt, ole füüsiliselt aktiivne, väldi stressi, joo piisavalt vedelikke ja söö täisväärtuslikku toitu.
mismõttes lastele on rotaviiruse vaktsiin tasuta?nüüd on jah,a siis kui meie tahtsime teha,siis oli tasuline ja vanusepiiranguga ja meie praegu aastane laps jäigi vaktsineeerimata...