Et Lätis on välja kuulutatud gripiepideemia ning ka Soomes ja Rootsis on palju haigestunuid, on terviseameti avalike suhete juhi Iiris Saluri sõnul gripiviiruse laialdane levik Eestis vaid aja küsimus.
Terviseameti statistika aasta kolmanda nädala kohta näitab juba haigestumise tõusutrendi – gripitaoliste haigestumiste arv kasvas nädalaga 25 % võrra, kokku vajas ülemiste hingamisteede viirusnakkuste tõttu arstiabi 2954 inimest. Kahekordistus laboratoorselt kinnitatud gripiviiruste arv. Kinnituse said 12 gripiviirust, neist määratleti täpsemalt 6 A-gripiviirust, kõiki olid A gripiviiruse alatüüp (H3N2). Kokku on hooaja algusest laboratoorselt kinnitatud grippi 27 korral, neist 26 korral on olnud tegu A-gripi ja ühel korral B-gripi juhuga.
Terviseameti gripispetsialist Olga Sadikova sõnul ei ole A gripiviiruse alatüübi H3N2 geneetilist struktuuri Euroopas veel võimalik määrata, kuna proovide arv on liiga väike.
„Samal ajal on USA Haiguste Kontrolli keskuse läbiviidud gripiviiruse A alatüübi H3N2 geenide määramised näidanud selle viiruse tüve osalist antigeenset muutumist, mistõttu vaktsiini viirus erineb ringlevast viirustest," nendib Sadikova. See võib muuta vaktsiini tõhusust. „Kuid on tõenäoline, et vaktsiin tagab siiski immunoloogilise ristkaitse efekti ning vähendab oluliselt raskekujuliste gripivormide ja surmajuhtude tekkimist," selgitab ta.
Teised vaktsiini komponendid langevad hästi kokku ringlevate viirustega ja annavad nende eest kaitse. Sadikova sõnul soovitab USA haiguste kontrolli keskus siiski gripivastase vaktsineerimise läbiviimist jätkata eriti riskirühmadele, kelleks on eakad inimesed vanuses 65 ja vanem, kroonilisi haigusi põdevad patsiendid ja kuni viie aasta vanused lapsed.
Samas nendib ta, et tänavugi leviv gripiviiruse alatüüp A(H3N2) oli Eestis viimati ringluses 2012/2013 hooajal ning see osutus Sadikova sõnul viimasel kolme aasta gripihooaegade võrdluses üheks karmimaks. „Haigestus kuni 90 000 inimest ning haiglaravi vajas gripi tõttu hooaja algusest 633 inimest, neist üle poole olid täiskasvanud ja vanemaealised patsiendid," lausub ta.
Kas meil on põhjust olla ärevil, nagu on seda ameeriklased? „Gripihooaja eel tasub alati valvsust suurendada. Ka möödunud aasta suhteliselt leebe gripihooaeg, mil haigestunute üldarv oli tavapärasest madalam, viis meie hulgast ära 22 inimest," tähendab Sadikova.
Tema sõnul ei maksa grippi kunagi kergekäeliselt suhtuda, alates 2011 aastast on seetõttu vajanud hospitaliseerimist 1270 ja intensiivravi vajanud 318 inimest, nende hulgas 129 last ja 6 rasedat. Selle ajaga on surnud mittetäielikel andmetel 65 inimest, neist kolm last ning kaks rasedat.
Kommentaarid