Foto: PantherMedia / Scanpix
Silja Paavle 29. jaanuar 2015 12:15
Kui sa ärkad öösel higiloigus, pea nõu arstiga. Kõige hullemal juhul võib see olla märk mõnest raskest haigusest.

Öine higistamine ei ole harv nähtus. Ajakirjas Annals of Family Medicine avaldatud uuringu järgi kurtsid öist higistamist viimase kuu jooksul umbes kolmandik perearsti vastuvõtule pöördunud patsientidest, vahendab Men´s Health.

Ajakirjas Journal of American Board of Family Medicine avaldatud artiklis toodi välja, et öise higistamise tõenäosust suurendavad kõrvalekalded tervises, näiteks paanikahood, unehäired, palavik, tuimus kätes ja jalgades, ärevus ja stress ja uneapnoe. Higistamine võib olla ka mõnede ravimite kõrvalmõju, eriti depressiooniravimite.

Halvimal juhul võib öine higistamine viidata tõsisele probleemile – see võib olla märk autoimmuunhaigustest, südameprobleemidest, endokriinsüsteemi häiretest, reflukshaigusest, HIV-ist, tuberkuloosist, vähist, uneapnoest ja paanikahäirest.

Miks need tõved inimese higistama panevad? Keha kasutab higistamisfunktsiooni temperatuuri reguleerimiseks. Nimetud haigused tõstavad põletikuliste protsesside tõttu kehasisese temperatuuri kõrgeks ning sestap asub keha end kaitsma.

Siiski tasub lisaks higistamisele tähele panna oma enesetunnet üldisena, näiteks jälgida palaviku olemasolu. Higistamine ei ole tõsisemate haiguste korral reeglina ainus sellele viitav sümptom.